Vaino Vahing

Allikas: Vikipeedia
Vvahing.jpg

Vaino Vahing (15. veebruar 1940 Meeksi vald Tartumaa23. märts 2008 Tartu) oli eesti psühhiaater, prosaist ja näitekirjanik.

Aastast 1973 ENSV Kirjanike Liidu liige.

Vahing on täitnud ka peaosa Peeter Simmi filmis "Võsakurat".

Haridus ja meditsiiniline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Vaino Vahing on ka õpetanud psühhiaatriat, kohtupsühhiaatriat, psühhoteraapiat, psühhohügieeni ja narkoloogiat.

Ta on avaldanud kirjutisi eksperimentaalsest ja kliinilisest psühhofarmakoloogiast.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Lugu" (Perioodika 1970)
  • "Kaemus" (Eesti Raamat 1972)
  • "Sina" (Perioodika 1973)
  • artiklivalimik "E me ipso" (Eesti Raamat 1990)
  • valitud novellid "Kaunimad jutud" (Ilmamaa 1995)
  • "Thespis" (Ilmamaa 1997) (teatriuuendused 1972/73)
  • "Machiavelli kirjad tütrele" (Eesti Raamat 1990)
  • "Mängud ja kõnelused" (Eesti Keele Sihtasutus 2002)
  • "Hermaküla"
  • "Noor Unt" (Perioodika 2004)
  • "Vaimuhaiguse müüt" (Ilmamaa 2005)
  • "Näitleja" (Vagabund 2006)
  • "Päevaraamat I" (2006)
  • "Päevaraamat II" (2007)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Vaino Vahing on olnud abielus Anne Kallinguga (1963–1969), Maimu Bergiga (1969–1979) ja Heli Vahinguga (1982–1984). Abielust Maimu Bergiga tütar, riigikohtunik Julia Laffranque.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust. Kirjastus Hermes. 2011

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]