Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (ELIL) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik heategevuslik mittetulundusühing.ELIL on parteipoliitiliselt ja religioosselt sõltumatu.Liit ja tema juhatus asuvad Tallinnas.Liit kaitseb liikumispuudega inimeste inim-,kodaniku-,sotsiaalseid ning majanduslikke õigusi ja oma liikmete või liikumispuudega inimeste huve.[1] ELIL ehk Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit loodi üle-eestilisena 1989 aastal ja sellesse kuulub 26 liikmes-ühingut 3500 üksikliikmega.

Liikmesühingud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ida-Harjumaa Invaühing
  • Järva Liikumispuuetega Inimeste Selts
  • Lääne-Harjumaa Invaühing
  • Läänemaa Invaühing
  • Liikumispuuetega Laste Tugiühing
  • Mittetulundusühing Viru Valere
  • Narva Invaühing EENAR
  • Nissi Valla Invaühing
  • Otepää Invaühing
  • Pärnu Ratastooli Klubi
  • Pärnumaa Invaühing
  • Põlvamaa Invaühing
  • Rakvere Liikumispuuetega Inimeste Ühing
  • Rapla Linna Puuetega Inimeste Selts
  • Saare Maakonna Invaühing
  • Saue Linna Invaühing
  • Tõrva Puuetega Inimeste Liit
  • Tallinna Invaspordiühing
  • Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
  • Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing
  • Tartu Liikumispuudega Inimeste Ühing
  • Võru Maakonna Invaühing
  • Võru Ratastooliklubi
  • Valga Liikumispuuetega Inimeste Selts
  • Viljandi Linna Invaühing
  • Viljandi Ratastooliklubi
  • Viljandimaa Invaühing

Netiviide[2]

ELIL-i eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1.Liikumispuudega inimestele võrdsete võimaluste loomine
  • 2.Avaliku arvamuse kujundamine, üldsuse teavitamine liikumispuudega inimeste olukorrast, nende tegevusest.
  • 3.Osalemine seadusloomes (puudega inimeste aspekt).

Netiviide[3]

Tegevusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. MEEDIA JA AVALIKUD SUHTED
  • 1.1 Avaliku arvamuse kujundamine
  • 1.2 Invapoliitika küsimuste valgustamine
  • 1.3 Liidu ja ühingute tegevuse tutvustamine
  • 2.INVAPOLIITIKA
  • 2.1 Info kättesaadavus
  • 2.2 Ligipääsetavus
  • 2.2.1 Tehiskeskkonna kohandamine
  • 2.2.2 Transport
-Invataksoteenus
-Ühistransport
-Isiklik transport (kättesaadavus,kohandamine)
  • 2.3 Abivahendid
  • 2.3.1 Vajaduste selgitamine riigi või muude allikate abil (rehabilitatsiooniplaanid)
  • 2.4 Haridus
  • 2.4.1 Teadvustada hariduse tähtsust kui edasise elukvaliteedi üht määrajat
  • 2.4.2 Kättesaadavus kõikidele
  • 2.4.3 Integratsioon tavaharidusse
  • 2.5 Töö
  • 2.5.1 Ettepanekud seadusloomesse ettevõtjate stimuleerimaks võtma tööle puudega inimesi
  • 2.5.2 Mõjutada riiki kui tööandjat rakendama avalikus sektoris tööle liikumispuudega inimesi
  • 2.6. Rehabilitatsioon
  • 2.6.1 Meditsiinilisele lisaks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni vajalikkuse selgitamine
  • 2.6.2 Kättesaadavus igale vajajale
  • 2.7 Teenuste osutamine
  • 2.7.1 Teenuste osutamise süsteemi korrastamine
-iIsiklik abistaja
-Tugiisik
-Eriteenused spetsiifilistel vajadustel
  • 2.7.2 Teenuste osutamine ühingute kaudu koostöös omavalitsustega
  • 3. KOOSTÖÖ EESTI VABARIIGIS TEGUTSEVATE TEISTE PUUETEGA INIMESTE ORGANISATSIOONIDEGA
  • 3.1 Regulaarne koostöö seadusloomes
  • 3.2 Koostöö seaduste täitmise jälgimisel
  • 4. KOOSTÖÖ EESTI VABARIIGI SEADUSLOOME- JA VALITSUSORGANITEGA LÄHTUDES INVAPOLIITILISTEST ASPEKTIDEST
  • 4.1 Regulaarne koostöö seadusloomes
  • 4.2 Koostöö seaduste täitmise jälgimisel
  • 5. KOOSTÖÖ LIIDU LIIKMETEGA
  • 5.1 Koolitus- ja nõustamisprogrammide väljatöötamine
  • 5.2 Ühiste kultuuri-, meelelahutusürituste korraldamine
  • 5.3 Ühisürituste rahastamisvõimaluste leidmine, projektide kirjutamine
  • 5.4 Liikmesühingute ühiste probleemide lahendamine
  • 5.5 Infolehe väljaandmine, veebilehe pidev täiendamine

Tegevused põhilistes valdkondades[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. Ligipääsetavus

Kuigi Eestis on kehtestatud ehituslikud "invanormid" on paljud ühiskondlikest hoonetest ja liikumiskeskkonnast (teed, tänavad) liikumispuudega inimestele ligipääsmatud. Näidates initsiatiivi on vaja taotleda regulaarset osalust ehitusvaldkonnas: töö ehitusprojektidega, ehitusseadusandlusega, ligipääsetavuse inventeerimine. Nõuda “Ehitusseadusest” kinni pidamist, kinnitatud normide praktikas rakendamist, järelkontrolli ja sanktsioonide rakendamist.

  • 2. Transport

Tähelepanu tuleb pöörata kolmele transpordiliigile: ühistransport (marsruudid, ligipääsetavus), spetsiaaltransport (invatakso, -transport) ja individuaaltransport koos parkimisvõimalustega. On loomulik, et kõik kolm areneksid üheaegselt ning igale transporti vajavale liikumispuudega inimesele oleks vähemalt üks nendest transpordiliikidest vajadusel tagatud.

Tuleb näidata initsiatiivi: viia läbi uuringud liikumispuudega inimestele erinevate transpordiliikide vajaduse ja võimalikkuse kohta, formuleerida realistlikud ettepanekud (k.a. hinnapoliitika) ja esitada need seadusandliku initsiatiivi korras munitsipaal- ja valitsusorganitele.

  • 3. Avaliku arvamuse kujundamine.

Pidev koostöö kirjutava, kõneleva ja näitava meediaga. Vaja on avameelselt ja objektiivselt tutvustada liikumispuudega inimesi, rääkida nende probleemidest, saavutustest ja ebaõnnestumistest. Rõhutada, et nad on samasugused võimekad (vähemvõimekad) inimesed nagu iga teinegi ühiskonnas, nad vaid tegutsevad individuaalsete funktsionaalsete piirangutega, mida tihti leevendab kompensatsioonivõime. Väsimatult on vaja selgitada erisust ühiskonnas, kuidas "stampmõtlemine" mõjutab inimeste arusaamu ja asendeid, suhtumisi, kuidas nendest üle saada. On vaja välja anda nii Liitu kui ka tema liikmesühinguid ja nende tegemisi tutvustavat Infolehte, pidevalt täiendada ja hoida aktiivses töös veebilehte.

  • 4. Rehabilitatsioon ja nõustamine

Rehabilitatsioon ja nõustamine on igale liikumispuudega inimesele esmatähtsad, need on määravad parima psüühilise, füüsilise ja sotsiaalse seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks – sellest algab ja sõltub kõik.

Eestis on rehabilitatsioonisüsteem ja nõustamine veel puudulikult arenenud ega vasta vajadustele. Vajalik on, et igale puudega inimesele koostatakse või oleks koostatud individuaalne rehabilitatsiooniplaan, et ta saaks vajalikku adekvaatset nõustamist. Rehabilitatsioon ja nõustamine ning nende teenuste areng peavad olema Liidu ja tema liikmete erilise tähelepanu keskmes. Need on invatöö valdkonnad, kus ühingud ja liikumispuudega inimesed ise väga palju tugiisikute ja nõustajatena (võrdväärse, oma elus sama kogemus) teha saavad.

Tugiisiku- ja nõustajatööd on vaja teadlikult juhtida, korraldada süstemaatiliselt kursusi ja koostööd meditsiiniasutustega. Tugiisiku- ja nõustajatöö adekvaatsus ja õigeaegsus panevad aluse invaliidistuva – raskelt haigestuva inimese elutervele psüühilisele tasakaalule. Tugiisiku- ja nõustajatöös tuleb erilist tähelepanu pöörata tööle puuetega laste emade ja peredega – lapsepõlves algab täisväärtuslike isiksuste kujundamine. Kujundamine ei õnnestu, kui emad ja pered ei ole mõistnud oma rolli liikumispuudega lapse kasvatamisel.

  • 5. Haridus

Liikumispuudega inimesele, eriti lapsele, on haridus ülimalt tähtis. See on võti ja abivahend oma elu korraldamisel: mida kõrgem on inimese hariduslik tase, seda enam on ta võimeline enda ees seisvaid probleeme lahendama, ummikseisust väljapääsu leidma. Hea haridus on muutunud tööturul konkurentsivõime olulisimaks tõstjaks. Põhimõtteks peab olema igale liikumispuudega inimesele võimalikult kõrge (vastavalt võimetele) haridus.

Liit toetab igati liikumispuudega laste, noorte ja täiskasvanute koolitust tavakoolides, s.h. kutse- ja ülikoolides. Liit julgustab lapsevanemaid oma lapsi tavalasteaedadesse ja -koolidesse panema, nõustab asutusi ligipääsetavuse suhtes, püüab mõjutada kõrgkoole pedagoogide ettevalmistusprogramme muutma selliseks, et tulevane õpetaja saaks ettevalmistuse tööks puudega lastega.

  • 6. Töö

Töö ja töökoha saamine on liikumispuudega inimesele väga suur, enamasti raskustega lahenduv probleem, ka tööturupoliitika ja seadusandlus ei soosi seda. Praegu puuduvad subsiidiumid tööandjatele, mis stimuleeriksid teda tööle võtma puudega inimesi, vähe on kaitstud töökohti. Töö, mis siin ees seisab on keeruline ja raske ning vajab kõigi puudeliikide organisatsioonide ühisrinnet ja aktiivset koos- ja mõjutustööd. Alustama peaks puuetega inimeste töötuste põhjuste analüüsist: selle alusel tuleks välja töötada vajalike konkreetsete abinõude plaan.

Ametiõpet saab tänastes tingimustes korraldada e-õppe teel, see eeldab arvuti ja interneti kasutamise võimalust.

Tuleb tugevdada tööhõiveameteid, et seal töötaksid inimesed, kes osutavad tööhõiveteenust puuetega inimestele. Valitsema peab tihe koostöö invaühingute ja ametite vahel. On vaja mõelda alternatiivtegevuse loomisele nendele inimestele, kes üldse töötada ei saa.

  • 7. Teenused, k.a. isikliku abistaja teenus.

Teenused peavad lähtuma liikumispuudega inimeste tegelikest vajadustest, mitte nende majanduslikust seisundist või mõne ametniku suvast. Kedagi ei tohi määrata isoleeritusse, kuna tal puuduvad vahendid vajaliku teenuse ostmiseks.

Sügava ja raske liikumispuudega inimestele vajaliku isikliku abistaja teenuse osutamise kohustust Eesti seadusandlusega ei ole, võimalusel lubatakse seda osutada munitsipaalvõimudel. Liidu erilise tähelepanu all peab olema isikliku abistaja teenuse jõudmine riigi seadusandlusesse.

  • 8. Abivahendid

Abivahenditega varustamine peab olema korraldatud lähtudes abivajaja nõudmistest ja vajadustest ning üldisest nõudlusest. Puudega laste, täiskasvanute ja pensionäride abivahenditega varustamine vajab tervikuna kontseptuaalset täiendamist-korrastamist. Vaja on arvestada reaalsete vajaduste ja võimalustega ning ette näha arengusuunad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Netiviide|Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit-Põhikiri|http://www.elil.ee/?doc=10006 |ELIL koduleht|11.11.2014
  2. Netiviide |Liikmesühingud | http://www.elil.ee/?doc=10025 | ELIL-i koduleht|11.11.2014 seisuga
  3. Netiviide|Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu arengukava|http://www.elil.ee/?doc=10007%7CELIL koduleht|11.11.2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]