Risti kihelkond
Risti kihelkond ehk Harju-Risti kihelkond (lühend Ris, saksa keeles Kirchspiel Crucis in Harrien hiljem Kirchspiel Kreuz in Harrien) oli kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Muinasajal moodustasid hilisema Risti kirikukihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna edelanurga.
Ristiusu vastuvõtmisest kuulus piirkond Keila kihelkonna koosseisu.
13. sajandil eraldusid Keila kihelkonnast iseseisvate kihelkondadena Harju-Madise ja Nissi kihelkond.
Läbi keskaja kuulus kihelkonna maa Padise kloostrile.
1638–1710 oli kogudusel oma vaimulik. Nõva ümbrus, mis kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti 1653. aastal Risti kogudusega. Nõval olev Olavi kabel muutus Risti kiriku abikirikuks.
1710. aastal liideti kihelkonna maa-alad kiriklikult uuesti Harju-Madise kihelkonnaga. Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.
1870. aastast oli Risti kihelkond iseseisev kihelkond, mille kihelkonnakirik on Risti kirik.
Aastatel 1870–1897 kuulusid kihelkonda ka Pakri saared.
Risti kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas asus üks kirikumõis, viis rüütlimõisa, üks poolmõis ja viis karjamõisa.
- Risti kirikumõis – kirikumõis
- Tuusari mõis (Friedenhof) – karjamõis – kuulus Nõva mõisale
- Hatu mõis (Hattoküll) – rüütlimõis eraldatud kloostrist 1609
- Kurkse mõis (Kurks) – poolmõis, mis eraldati Risti mõisast[1]
- Kõmmaste mõis (Kemnast) – rüütlimõis – eraldatud Risti mõisast 1640
- Nõva mõis (Newe) – rüütlimõis – esmateated 1559
- Pae mõis (Paeküll) – karjamõis – Hatu mõisa karjamõis
- Risti mõis (Kreuzhof) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandi I poolel
- Sealepa mõis (Sealep) – karjamõis – Nõva mõisa karjamõis
- Tamse mõis (Tams) – karjamõis – Vihterpalu mõisa karjamõis
- Valgmaa mõis (Walgma) – karjamõis – Risti mõisa karjamõis
- Vihterpalu mõis (Wichterpal) – rüütlimõis
Harju-Madise kihelkonna mõisavallad
[muuda | muuda lähteteksti]Harju-Madise kihelkonnas moodustati hilisema Risti kihelkonna alal järgmised mõisavallad.
Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perekonnanimede panemine.
- Hatu mõisavald (Gemeinde Hattoküll) – perekonnanime sai 42 peret
- Kõmmaste mõisavald (Gemeinde Kemnast) – perekonnanime sai 25 peret, vald liideti 1866. aastal Risti vallaga
- Nõva mõisavald (Gemeinde Newe) – perekonnanime sai 48 peret
- Risti mõisavald (Gemeinde Kreuzhof) – perekonnanime sai 87 peret
- Vihterpalu mõisavald (Gemeinde Wichterpal) – perekonnanime sai 279 peret
Harju-Madise kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]Harju-Madise kihelkonna vallad alates 1866. aastast: Harju-Madise kihelkonnas moodustatud vallad hilisema Risti kihelkonna alal.
- Hatu vald (1866) (Hattoküll) – liideti 1891 Nõva vallaga.
- Nõva vald (1866) (Newe) – 1893 eraldus Risti ja Hatu vald, mis liideti Padise vallaga.
- Risti vald (Kreuzhof) – valda kuulusid Risti, Kurkse ja Kõmmaste mõis; 1891. aastal liideti vald Nõva vallaga.
- Vihterpalu vald (Wichterpall) – liideti 1891 Nõva vallaga.
1896. aastal moodustati
- Vihterpalu vald (Wichterpall) – eraldati 1896. aastal Nõva vallast ning liideti 1939. aastal Nõva vallaga (1939).
Risti kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval jäävad kihelkonna alad peaaegu täielikult Harju maakonda, vaid osa läänepoolsest alast Nõva ümbruses jääb Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Risti kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 458–460.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 69–70.
