Jamaica: erinevus redaktsioonide vahel

Jamaica	inglise Jamaica
	inglise Jamaica
	Jamaica lipp Jamaica vapp
Juhtlause	Out of many, one people; (ee Üks rahvas paljude seas)
Riigihümn	Jamaica, Land We Love
Pealinn	Kingston
Pindala	10 991 km²
Riigikeel	inglise
Rahvaarv	2 734 093 (2019)
Rahvastikutihedus	248,8 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuninganna	Elizabeth II
Kindralkuberner	Patrick Allen
Peaminister	Andrew Holness
Iseseisvus	6. august 1962
SKT	14,768 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	5114 $ (2017)
Rahaühik	dollar (JMD)
Usund	kristlased (65%), budistid, muslimid
Ajavöönd	maailmaaeg -5
Tippdomeen	.jm
ROK-i kood	JAM
Telefonikood	1-876

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 4. oktoober 2020, kell 13:56

Jamaica (eesti keeles varem Jamaika) on riik ja saar Kariibi meres. See piirneb põhjas Kuubaga ja idas Haiti saarega, kus asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik.

Ajalugu

Riigi nimi pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'.

Jamaica avastas eurooplaste jaoks Christoph Kolumbus 1494. aastal. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena.

Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orja tööjõu sissetoomisele Aafrikast.

Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge kohta saarel tuli ligi 20 neegrit. Neegrid tõstsid orjuse vastu mässu.

Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958. aastal sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-India Saarte Föderatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres.

Majanduse allakäik 1970. aastatel tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt Jamaica peamisele sissetulekuallikale turismile.

Riigikord

Jamaica on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse.

Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks – esindajatekojaks ja senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt.

Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei.

Vallad

Jamaica on jagatud kolmeks maakonnaks (Cornwall, Middlesex, Surrey) ja need 14 vallaks:

Loodus

Jamaica saare sisemaa on mägine. Mägesid ümbritseb kitsas rannikutasandik. Seetõttu asuvad kõik suuremad linnad rannikulal. Suuremad linnad on pealinn Kingston ja Montego Bay saare põhjaosas.

Jamaica kliima on troopiline, kuum ja niiske. Sisemaa kliima on muutlikum.

Vaata ka

Viited

↑ Statistical Institute of Jamaica
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
↑ EE 15. kd, lk 268.

Välislingid

Jamaica – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] Statistical Institute of Jamaica

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[EE-4] EE 15. kd, lk 268.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 Aastal [[1670]] hõivasid saare [[Inglismaa|inglased]]. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim [[suhkur|suhkru]] eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga [[ori|orja]][[tööjõud|tööjõu]] sissetoomisele [[Aafrika]]st.
-Aastal [[1838]] keelustati saarel ametlikult [[orjapidamine]], sest [[mustanahaline|mustanahaliste]] suhtarv oli muutunud suureks: iga [[valge]] kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu.
+Aastal [[1838]] keelustati saarel ametlikult [[orjapidamine]], sest [[mustanahaline|mustanahaliste]] suhtarv oli muutunud suureks: iga [[valge]] kohta saarel tuli ligi 20 neegrit. Neegrid tõstsid orjuse vastu mässu.
 Aastate pikku muutus Jamaica üha [[Suurbritannia]]st sõltumatumaks. [[1958]]. aastal sai Jamaicast iseseisev provints [[Lääne-India Saarte Föderatsioon]]i koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist [[1962]]. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres.