Katar

  Teksti allikas: EE

See artikkel räägib riigist. Usulise liikumise kohta vaata artiklit katarid.

---

Katari Riik
Katari lipp Katari vapp
Riigihümn	Katari hümn
Pealinn	Ad-Dawḩah
Pindala	11 437 km²
Riigikeel	araabia
Ametlikud keeled	araabia keel
Rahvaarv	1 409 000 (2009)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	absoluutne monarhia
Emiir	Emiir Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī
Peaminister	Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī
Iseseisvus	3. september 1971
SKT	28,5 mrd. USD
SKT elaniku kohta	29 000 USD
Rahaühik	riaal (QAR)
Usund	Islam
Ajavöönd	maailmaaeg +3
Tippdomeen	.qa
ROK-i kood	QAT
Telefonikood	974

Fail:Katar.GIF

Katari kart

Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Piir Saudi Araabiaga (60 km), rannajoone pikkus 563 km.

Poliitiline süsteem

Katar on absoluutse monarhiaga riik. Riigipea on emiir, kes teostab nii seadusandlikku kui ka täitevvõimu. 2007. aastani nõustas teda ühekojaline Nõuandev Kogu (Majlis ash-Shura), mille 35 liiget nimetas ta ise. Põhiseadus näeb ette 45-kohalise Nõuandva Kogu, mille 30 liiget valib rahvas ja 15 nimetab emiir. Uue põhiseaduse järgi valiti parlament 2007. Valida võivad kõik vähemalt 18-aastased. Valitsuskabineti liikmed ja peaministri määrab emiir lähedaste perekondade liikmete hulgast. Erakondade tegevus on keelatud. Apellatsioonikohus on kõrgeim kohtuorgan, usuküsimustega tegelevad šariaadikohtud. Klassifikatsiooni alusel on Katar mittevaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Katar 32. kohal.

Sümboolika

Nagu Bahreini lipu nii on ka Katari lipu aluseks haridžiidide islamirühmitiste punakaspruun lipp (aastast 1971). Suurbritannia nõudmisel lisati sellele 1860. aastatel varda poole valge riba. Suurbritannia lepingu (1916) kohaselt lisati lipule 9 valget sakki, mis osutavad asjaolule, et Katar oli Pärsia lahe äärsete nn lepinguosaliste emiraatide 9. liige. Punakaspruun värv sümboliseerid sõdades valatud verd ja valge rahu. Lipuvärvides vapi (aastast 1978) keskel on traditsiooniline Araabia purjakas dau, palmisaar ja kakas ristitatud mõõka. Rahvusloom on valge-orüks.

Loodus

Katari poolsaar ulatub lõuna-põhja suunas Pärsia lahte. Selle põhjaosas on luidetega tasandik, keskosas kivikõrb ja lõunaosas liivakünkad. Rannikut ümbritsevad korallrahud, mis on kohati 4 km laiused. Valitseb kuum troopiline kliima. Suvel puhuvad Araabia poolsaare kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Alalise vooluga jõgesid ei ole, tasandikku liigestavad vadid. Põhjaveevaru ei rahulda riigi vajadusi, seetõttu magestatakse merevett. Looduslikus taimkattes on peamised kuivlembesed põõsad ja poolpõõsad. Kataris on 11 liiki imetajaid, 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid. Kaitsealasid on 15. Kataril on rikkalik nafta- ja väga rikkalik maagaasivaru.

Rahvastik

Ainult 20% rahvastikust moodustavad põliselanikud Katari araablased, sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi; Indiast ja Pakistanist tulnuid on kumbagi 18% ning pärslasi 10% Katari rahvastikust. Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indioneeslaste sisseränne. 91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on püsiasutus vaid oasiides. Peale araabia keele kasutatakse ka inglise keelt. Haridust toetab tugevalt riik. Riigiusk on islam. Tervisehoiukulutused moodustavad riigi SKT-st 3%,450 inimese kohta on 1 arst ja 570 inimese kohta on 1 haiglakoht.

Majandus

Katari majandus põhineb nafta- ja gaasitööstusel. Katar on maailma suurimaid vedeldatud gaasi eksportijaid. Kataris toodetakse ka terast ja tsementi.

Vaata ka

• Katari jalgpallikoondis