Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 81 medalit (27 kuldmedalit[1], 23 hõbemedalit[2] ja 31 pronksmedalit[3]). Neist 71 suveolümpiamängudelt ja 10 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 44 medalit (36 suveolümpiamängudelt ja 8 taliolümpiamängudelt)
Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud
[muuda | muuda lähteteksti]Suveolümpiamängudelt on võidetud 22 ja taliolümpiamängudelt 5 kuldmedalit, neist Eesti riiki esindades 14 medalit (10 suveolümpiamängudelt ja 4 taliolümpiamängudelt).
Aasta | Koht | Sportlane | Spordiala | Võistlusala | Tulemus | Märkused |
---|---|---|---|---|---|---|
1920 | Antwerpen | Alfred Neuland | Tõstmine | Kergekaal (kuni 67,5 kg) | 257,5 (72,5-75-110) kg | |
1924 | Pariis | Eduard Pütsep | Kreeka-Rooma maadlus | Kärbeskaal (kuni 58 kg) | ||
1928 | Amsterdam | Voldemar Väli | Kreeka-Rooma maadlus | Sulgkaal (kuni 62 kg) | ||
1928 | Amsterdam | Osvald Käpp | Vabamaadlus | I kergekeskkaal (kuni 66 kg) | ||
1936 | Berliin | Kristjan Palusalu | Kreeka-Rooma maadlus | Raskekaal (üle 87 kg) | ||
1936 | Berliin | Kristjan Palusalu | Vabamaadlus | Raskekaal (üle 87 kg) | ||
1952 | Helsingi | Johannes Kotkas | Kreeka-Rooma maadlus | Raskekaal (üle 87 kg) | ||
1964 | Innsbruck | Ants Antson | Kiiruisutamine | 1500 m | 2.10,3 | |
1968 | México | Svetlana Tširkova | Vehklemine | Naiskondlik florett | ||
1972 | München | Jüri Tarmak | Kergejõustik | Kõrgushüpe | 2,23 m | |
1972 | München | Jaan Talts | Tõstmine | Raskekaal (kuni 110 kg) | 580 (210-165-205) kg | |
1972 | München | Svetlana Tširkova | Vehklemine | Naiskondlik florett | ||
1976 | Montréal | Aavo Pikkuus | Jalgrattasport | 102,55 km meeskonnasõit | ||
1980 | Moskva | Jaak Uudmäe | Kergejõustik | Kolmikhüpe | 17,35 m | |
1980 | Moskva | Ivar Stukolkin | Ujumine | 4x200 m vabalt teade | ||
1980 | Moskva | Mait Riisman | Veepall | |||
1980 | Moskva | Viljar Loor | Võrkpall | |||
1988 | Sŏul | Erika Salumäe | Jalgrattasport | Trekisprint | ||
1988 | Sŏul | Tiit Sokk | Korvpall | Nõukogude Liidu koondis võitis finaalis Jugoslaaviat 76:63. | ||
1992 | Barcelona | Erika Salumäe | Jalgrattasport | Trekisprint | ||
2000 | Sydney | Erki Nool | Kergejõustik | Kümnevõistlus | 8641 p | |
2002 | Salt Lake City | Andrus Veerpalu | Murdmaasuusatamine | 15 km klassikatehnikas | 37.07,4 | |
2006 | Torino | Kristina Šmigun | Murdmaasuusatamine | 7,5+7,5 suusavahetusega sõidus | 42.48,7 | |
2006 | Torino | Kristina Šmigun | Murdmaasuusatamine | 10 km klassikatehnikas | 27.51,4 | |
2006 | Torino | Andrus Veerpalu | Murdmaasuusatamine | 15 km klassikatehnikas | 38.01,3 | |
2008 | Peking | Gerd Kanter | Kergejõustik | Kettaheide | 68,82 m | |
2020 | Tōkyō | Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Irina Embrich | Vehklemine | Epee |
Eestlaste olümpiamängude hõbemedalivõidud
[muuda | muuda lähteteksti]Suveolümpiamängudelt on võidetud 20 ja taliolümpiamängudelt 2 hõbemedalit, neist Eesti riiki esindades 11 medalit (9 suveolümpiamängudelt ja 2 taliolümpiamängudelt).
Aasta | Koht | Sportlane | Spordiala | Võistlusala | Tulemus | Märkused |
---|---|---|---|---|---|---|
1912 | Stockholm | Martin Klein | Kreeka-Rooma maadlus | I keskkaal | Võistles Tsaari-Venemaa koondises. | |
1920 | Antwerpen | Jüri Lossmann | Kergejõustik | Maraton | 2:32:48.6 | |
1920 | Antwerpen | Alfred Schmidt | Tõstmine | Sulgkaal (kuni 60 kg) | 210 (55-65-90) kg | |
1924 | Pariis | Alfred Neuland | Tõstmine | Keskkaal (kuni 75 kg) | 455 (82,5-90-77,5-90-115) kg | |
1928 | Amsterdam | Arnold Luhaäär | Tõstmine | Raskekaal (üle 82,5 kg) | 360 (100-110-150) kg | |
1936 | Berliin | Nikolai Stepulov | Poks | Kergekaal (kuni 61,2 kg) | ||
1936 | Berliin | August Neo | Vabamaadlus | Poolraskekaal | ||
1952 | Helsingi | Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov | Korvpall | Nõukogude Liidu koondis kaotas finaalis USA-le 25:36. | ||
1956 | Melbourne | Edvin Vesterby | Kreeka-Rooma maadlus | Kärbeskaal (kuni 57 kg) | Võistles Rootsi Kuningriigi koondises. | |
1956 | Melbourne | Mihhail Kaaleste | Aerutamine | Kahesüst (1000 m sõit) | ||
1960 | Rooma | Hanno Selg | Moodne viievõistlus | Meeskondlik | ||
1960 | Rooma | Aleksander Tšutšelov | Purjetamine | Finn klass | ||
1964 | Tōkyō | Jaak Lipso | Korvpall | Nõukogude Liidu koondis kaotas finaalis USA-le 59:73. | ||
1964 | Tōkyō | Rein Aun | Kergejõustik | Kümnevõistlus | 7677 (uue arvestuse järgi 7842) p | |
1968 | México | Jaan Talts | Tõstmine | Poolraskekaal (kuni 90 kg) | ||
1980 | Moskva | Nikolai Poljakov | Purjetamine | Soling klass | ||
1988 | Sŏul | Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste | Purjetamine | 470 klass | ||
2002 | Salt Lake City | Andrus Veerpalu | Murdmaasuusatamine | 50 km klassikatehnikas | 2:06:44.5 | |
2004 | Ateena | Jüri Jaanson | Sõudmine | Ühepaat | 6:51.42 | |
2008 | Peking | Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson | Sõudmine | Paarisaeruline kahepaat | 6:29.05 (+1.69) | |
2010 | Vancouver | Kristina Šmigun-Vähi | Murdmaasuusatamine | 10 km vabastiilis | 25:05.0 | |
2012 | London | Heiki Nabi | Kreeka-Rooma maadlus | Raskekaal (kuni 120 kg) |
Eestlaste olümpiamängude pronksmedalivõidud
[muuda | muuda lähteteksti]Suveolümpiamängudelt on võidetud 26 ja taliolümpiamängudelt 3 pronksmedalit, neist Eesti riiki esindades 19 medalit (17 suveolümpiamängudelt ja 2 taliolümpiamängudelt).
Aasta | Koht | Sportlane | Spordiala | Võistlusala | Tulemus | Märkused |
---|---|---|---|---|---|---|
1912 | Stockholm | Mart Kuusik | Sõudmine | Ühepaat | Sai kolmanda koha, kuid pole kindel, kas sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koondises. | |
1924 | Pariis | Jaan Kikkas | Tõstmine | Keskkaal (kuni 75 kg) | 450 (70-87,5-80-85-127,5) kg | |
1924 | Pariis | Harald Tammer | Tõstmine | Raskekaal (üle 82,5 kg) | 497,5 (75-95-90-97,5-140) kg | |
1924 | Pariis | Aleksander Kolmpere | Kergejõustik | Kümnevõistlus | 7329,36 p | |
1924 | Pariis | Roman Steinberg | Kreeka-Rooma maadlus | Keskkaal | ||
1928 | Amsterdam | Albert Kusnets | Kreeka-Rooma maadlus | |||
1928 | Amsterdam | Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Vekšin, Eberhard Vogdt | Purjetamine | |||
1936 | Berliin | Voldemar Väli | Kreeka-Rooma maadlus | |||
1936 | Berliin | August Neo | Kreeka-Rooma maadlus | |||
1936 | Berliin | Arnold Luhaäär | Tõstmine | Raskekaal (üle 82,5 kg) | ||
1952 | Helsingi | Bruno Junk | Kergejõustik | Käimine (10 km) | 45:41.0 | Sama aeg oli ka teisel kohal lõpetanul. |
1956 | Melbourne | Bruno Junk | Kergejõustik | Käimine (20 km) | 1:32:12.0 | |
1968 | México | Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson | Korvpall | Nõukogude Liidu koondis võitis pronksimängus Brasiiliat 70:53. Poolfinaalis kaotas Jugoslaaviale 62:63. | ||
1972 | München | Georgi Zažitski | Vehklemine | Meeskondlik epee | ||
1976 | Montréal | Raul Arnemann | Sõudmine | Roolijata neljapaat | ||
1980 | Moskva | Ivar Stukolkin | Ujumine | 400 m vabaujumine | 3:53.95 | |
1980 | Moskva | Jüri Tamm | Kergejõustik | Vasaraheide | 78,96 m | |
1988 | Sŏul | Jüri Tamm | Kergejõustik | Vasaraheide | 81,16 m | |
1988 | Calgary | Allar Levandi | Kahevõistlus | 40:31.8 | ||
1992 | Barcelona | Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste | Purjetamine | 470 klass | ||
2000 | Sydney | Aleksei Budõlin | Judo | |||
2000 | Sydney | Indrek Pertelson | Judo | |||
2002 | Salt Lake City | Jaak Mae | Murdmaasuusatamine | 15 km klassikatehnikas | 37:50.8 | |
2004 | Ateena | Indrek Pertelson | Judo | |||
2004 | Ateena | Aleksander Tammert | Kergejõustik | Kettaheide | 66,66 m | |
2012 | London | Gerd Kanter | Kergejõustik | Kettaheide | 68,03 m | |
2016 | Rio de Janiero | Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo, Allar Raja | Sõudmine | Paarisaeruline neljapaat | 6:10.65 | |
2020 | Tōkyō | Katrina Lehis | Vehklemine | Epee | ||
2022 | Peking | Kelly Sildaru | Vigursuusatamine | Pargisõit |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Olümpiamängud eok.ee
- Eestiga seotud sportlased olümpiamängudel eok.ee
- Jaak Valdre Eesti sai olümpiapronksi võrra rikkamaks. Kas kadus viimane valge laik meie spordiajaloos? 27.detsember 2019