Jüri Tamm

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib eesti sportlasest ja poliitikust; teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge Jüri Tamm (täpsustus)

Jüri Tamm (2017)

Jüri Tamm (5. veebruar 1957 Pärnu22. september 2021) oli Eesti poliitik ja kergejõustiklane (vasaraheitja).

1980. aastal püstitas ta vasaraheite maailmarekordi,[1] tema nimele kuulub Eesti rekord vasaraheites 84.40.

Ta võitis olümpiamängudel (Moskva 1980, Soul 1988) kaks pronksmedalit ja maailmameistrivõistlustel (Rooma 1987) hõbemedali.

Tamm kuulus seitse hooaega järjest vasaraheitjate maailma esikümnesse.[1]

Pärast edukat sportlaskarjääri on Tamm on ehitanud maja ja elektriauto, kirjutanud raamatu, töötanud riigikogus, olnud ettevõtja ja spordijuht, rahvusvahelise energiajulgeoleku foorumi ja elektriautode ralli korraldaja, heategevusliikumise eestvedaja ja Monaco aukonsul.[2]

Lapsepõlv ja noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Tamm proovis nooruses jalgpalli mängida, käis maadlustrennis, aga talle ei meeldinud otsene kehaline kokkupuude.[3]

Oma suureks eeskujuks pidas Jüri oma isa Augustit. Rongiõnnetuse tõttu käe kaotanud August Tamm on ühe käega teivast hüpanud 3.10 ja selle tulemusega püstitas ta maailmarekordi.[4]

Vasara andis Tammele esimest korda kätte kehalise kasvatuse õpetaja. Esimene heide ei õnnestunud, vasar maandus söehunnikusse.[3] Kergejõustiku juurde jõudis Tamm alles kaheksandas klassis, vasaraheide hakkas siiski pärast paari trenni väga meeldima.[2]

Tema esimesed treenerid olid kehalise kasvatuse õpetaja Ando Palginõmm ja Tõnis Lukk.[1]

Murranguliseks kujunes 1975. aasta, Jüri kolis siis Kiievisse ja hakkas harjutama olümpiavõitja Anatoli Bondartšuki juures.[2] Sealses treeningurühmas harjutas ka Juri Sedõhh, meeste pikk sõprus algas 1970. aastate teisel poolel.[4]

Viie esimese Kiievi aastaga tõusis Tamm maailmaklassi, viies isikliku rekordi 66.86 pealt 80.46ni.[4]

Kuni 1990. aastani elas Tamm Kiievis ja treenis Bondartšuki käe all.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Tamm lõpetas 1975. aastal Pärnu 1. keskkooli ja 1979. aastal Kiievi Kehakultuuri Instituudi.[5]

Sportlaskarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Tamm püstitas 1980. aastal maailmarekordi 80.46. Tipptulemus püsis Tamme nimel küll ainult paarkümmend minutit, sest samal võistlusel heitis Juri Sedõhh 80.64 ning võttis rekordi enda nimele.[3]

1984. aastal oli Tamm elu parimas vormis, aga Nõukogude Liit boikoteeris Los Angelese olümpiamänge.[4]

NVS Liidu meister 1987, 1988.

Eesti meister vasaraheites 1991, 1993, 1994.

Maailma karika võitja 1985.

Euroopa karika võitja 1985.

1996. spordiaasta galal jättis Jüri Tamm tippspordiga hüvasti. [4]

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

pronksmedal 78,96

Juri Sedõhhi (81.80) ja Sergei Litvinovi (80.64) vastu ei saanud keegi.[4]

pronksmedal 81,16

Poodiumile astusid samad mehed: Sergei Litvinovile kuldmedal (84.80), Sedõhhile hõbe- (83.44) ja Tammele pronksmedal.[4]

5. koht 77,52

Maailmameistrivõistlustel[muuda | muuda lähteteksti]

hõbemedal 80,84

Universiaadil[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1983 kuldmedal
  • 1981 hõbemedal

Karjäär poliitikuna[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aastal sai Jüri Tammest Riigikogu liige.[1] Ta oli IX, X ja XI Riigikogu liige (1999–2011). Ta pääses XI Riigikokku asendusliikmena pärast Liina Tõnissoni loobumist Riigikogu liikme kohast oktoobris 2007. Tamm kuulus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ning Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Ukraina parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Ta kuulus detsembrini 2010 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 7. detsembril 2010 teatas ta, et lahkub nii Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast kui ka SDE riigikogu fraktsioonist.[6]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Tamme abikaasa on Inna Tamm, neil on tütar Anna ja poeg Ivo Van Tamm.[3]

Perekond elas kuni 1991. aastani Kiievis, seejärel koliti aastaks Eestisse. Hispaanias elati 1992-1995.[4]

Jüri Tamm on maetud Rannamõisa kalmistule.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lääne, Tiit (2006). Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006. Tallinn. Lk 118–119. ISBN 978-9949-427-25-3.
  2. 2,0 2,1 2,2 Tserp, Deivil (2018). Heiteareenide sangarid. Lk 237–247. ISBN 978-9949-597-80-2.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Tserp, Deivil (2010). Eesti kergejõustiku kullakamber. Lk 205–215. ISBN 978-9949-21-487-7.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Karuks, Tiit (2022). Jüri Tamm kirega elus ja spordis. ISBN 978-9916-702-28-4.
  5. 5,0 5,1 "Jüri Tamm". esbl.ee. 21.5.2023. Vaadatud 21. mai 2023.
  6. Riigikogu liige Jüri Tamm lahkub sotside ridadest
  7. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 5083