Rein Aun

Allikas: Vikipeedia
Rein Aun
Isikuandmed
Riik Eesti Eesti
Sünniaeg 5. oktoober 1940
Sünnikoht Nõmme
Surmaaeg 11. märts 1995 (54-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Pikkus 189 cm
Kaal 87–89 kg

Rein Aun (5. oktoober 1940 Nõmme, Liiva11. märts 1995 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja), kes võitis 1964. aasta suveolümpiamängudel Tōkyōs kümnevõistluses hõbemedali.

Elulugu ja sportlaskarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Auna peres oli neli venda ja õde.

Aun alustas kergejõustikutreeninguid 1955. aastal Spartakis Vladimir Žulini käe all. Kümnevõistlusega hakkas tegelema 1957. aastal ning püstitas 1959. aastal Nõukogude Liidu noorterekordi. 1960. aastal lõpetas ta Tallinna 18. keskkooli ja asus õppima Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonda, kus tema treeneriks sai Fred Kudu. TRÜ lõpetas ta 1969. aastal.[1]

1964. aasta Tōkyō olümpiamängudel kogus ta 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti, alade tulemused: 10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3) ning tuli sellega hõbemedalile. Samal aastal sai ta ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali, samuti hõbemedali Liidu sisemeistrivõistlustel kuuevõistluses.[1]

Euroopa meistrivõistlustel 1966. aastal sai ta 7378 punktiga 5. koha. Kuldmedali võitis Aun nii 1967. kui ka 1968. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt. 1968. aasta México olümpiamängudel ta katkestas. Oma parima tulemuse saavutas ta Leninakanis 18. augustil 1968: 7898 punkti (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4:38,6).

Viievõistluses püstitas ta 18. juulil 1968 Tartus maailmarekordi 4079 punktiga (uue punktitabeli järgi 4273 punkti, mis on kehtiv Euroopa rekord tänaseni, alade tulemused: 7.33 – 72.26 – 21,9 – 50.06 – 4.34,5).[1]

Kokku võistles ta 11 korda Nõukogude Liidu koondises (1964–1970) ja 16 korda Eesti koondises (1959–1971).[1]

Rein Aun töötas Kalevis, KSMK-s, Tööjõureservides ja Schnelli kergejõustikuklubis treenerina, Kergejõustikuliidu peasekretärina ja Tallinna Sadamas administraatorina. Tema nimekaim kümnevõistlejast õpilane oli Sven Reintak. Aun oli kümnevõistlusklubi Dekatlon üks asutajaid ja president.[1]

Rein Aun on maetud Liiva kalmistule.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Meistersportlane (1960)
  • Suurmeister (1967)
  • Kalevi auliige (1964)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Auna abikaasa Ebe-Kai Aun on spordipedagoog, nende poeg Martin Aun on olnud profijalgrattur.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • E. Teemägi. Spordimehe saatus. Tln, 1973, lk 7–51
  • Spordi kuulsuseks 2. [Koostanud P. Kivine] Tln, 1979, lk 49–83
  • Eesti kergejõustiku kolmveerandsada. [Koostanud Ü. Tuulik] Tln, 1984, lk 99–103
  • E. Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. Tln, 2003, lk 49–54, 154–159, 178–179
  • Eesti kergejõustiku kullakamber. [Koostanud D. Tserp] Tln, 2010, lk 118–125
  • V. Maksimov. Rein Aun. Kuuekümnendate kuningas. Tln, 2015.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]