470 (jahiklass)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Anchor template.svg
See mereteemaline kirjutis vajab toimetamist.


Üksikasjad kehtivate klassinõuete kohaselt
Klassilogo 470 black.svg
470 dinghy.svg
Võistkonna suurus 2
Üldpikkus (LOA) 4,70 m
Veeliinipikkus (LWL) 4,40 m
Suurim laius (B) 1,69 m
Süvis (svert üleval/svert all) 0,15 / 1,066 m (svert ülal/all )
Kaal (täisvarustusega) 120 kg
Masti kõrgus (tekist/veeliinist/üldpikkus (?)) 4,65 m

470 on ühekereline ühtsusklassi svertpaat, taglastuselt luup, millel on bermuudapurjestus ning millel lubatakse kasutada ühte trapetsit ja spinnakeri.

Paadi projekteeris prantslane André Cornu 1962. aastal glisseerivaks paadiks, mis on ehitatud klaaskiust. 1963. aastal tutvustas autor 470-t Pariisi paadinäitusel (Salon Nautique de Paris), kus paat leidis hea vastuvõtu ning IYRU kinnitas 1969. aastal 470 rahvusvaheliseks svertpaadiklassiks.

Paadil võisteldakse kahe inimesega – roolimehe ja soodimehega – ning võistkonna sobiv kogukaal võiks olla 110–140 kg.

Nime on paat saanud kere üldpikkuse järgi, see on 470 sentimeetrit ehk 4,7 meetrit.

470 on purjetamise olümpiaklass olnud alates 1976. aastast ning alates 1988. aasta olümpiaregatist antakse meesteleja naistele eraldi medalid.

Mõõdud[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aasta 470 MM, Erin Maxwell ja Isabelle Kinsolving loovimas Cascais, Portugal.
üldpikkus (LOA) 4700 mm
veeliinipikkus (LWL) 4400 mm
suurim laius (B) 1690 mm
süvis 150 mm / 1066 mm
mass 120 kg
eespurje pindala 3,58 m²
suurpurje pindala 9,12 m²
purjede kogupind 12,7 m²
spinnakeri pindala 13 m²
masti pikkus 6805 mm
poomi pikkus 2650 mm
spinnakeripoomi pikkus 1900 mm

Purjetajad[muuda | muuda lähteteksti]

stardirivi

Eestlastest on selles paadiklassis olümpiamängude hõbe- ja pronksmedali võitnud Toomas ja Tõnu Tõniste. Juunioride maailmameistriteks said aastal 2005 Agnes Lill ja Merili Randmaa.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]