1998. aasta taliolümpiamängud

Allikas: Vikipeedia

1998. aasta taliolümpiamängud olid XVIII taliolümpiamängud, mis toimusid 7.22. veebruarini 1998 Jaapanis Naganos.

Nagano kinnitati olümpialinnaks ROK-i 97. istungjärgul Birminghamis 15. juunil 1991. Teised kandideerinud linnad olid Aosta (Itaalia), Jaca (Hispaania), Salt Lake City (USA), Östersund (Rootsi). Viimases, viiendas hääletusvoorus võitis Nagano häältega 46 : 42 Salt Lake Cityt.

Olümpiamängudel osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist).

Esimest korda osalesid Aserbaidžaan, Keenia, Makedoonia Vabariik, Uruguay.

Medalikomplekte jagati välja 68 (uute aladena lisandusid kaks lumelauaala nii meestele kui ka naistele, naiste jäähoki, kaks kurlinguala).

Võistluspaigad: Nagano (bobisõit, kelgutamine), Aqua Wing (jäähoki), Big Hat (jäähoki), M-Wave ehk Emmu Weibu hall (kiiruisutamine), White Ring (lühirajauisutamine, iluuisutamine), Yamanouchi (lumelauasõit,mäesuusatamine), Iizuna Kogen (vigursuusatamine), Hakuba (suusahüpped, kahevõistlus, mäesuusatamine), Snow Harp (murdmaasuusatamine), Nozawa Onsen (laskesuusatamine), Karuizawa (kurling).

Olümpiamängud avas Jaapani keiser Akihito.

Olümpiatule teekond: Kreekas Olümpias Hera templi altaril süüdatud olümpiatuli jõudis Jaapani pinnale 6. jaanuaril. Teekonda Naganosse alustas tuli korraga kolmest Jaapani linnast. Sapporos oli esimene tõrvikukandja 1972. aasta OM-il suusahüpete hõbemedalist Akitsugo Konno, Okinawal 16-aastane koolitüdruk Miwa Ishiki ja Kagoshimas spordireporter Junichi Ishida. Kokku osales 32 päeva väldanud tõrvikukandmises 1150 km pikkusel teekonnal üle 7000 inimese.
Olümpiatule tõi staadionile Mosambiigis miiniplahvatuses jala ja käe kaotanud Chris Moon.
Olümpiatuld kandis viimasena maratonijooksja Hiromi Suzuki, 1997. aasta maailmameister.
Olümpiatule süütas iluuisutaja Midori Ito, olümpiahõbe 1992 naiste üksiksõidus.

Olümpiavande andis kahevõistleja Kenji Ogiwara, olümpiakuld 1992 ja 1994 meeskondlikus kahevõistluses.

Kohtunike nimel andis vande Junko Hiramatsu.

Olümpiamaskotiks olid öökullid ühise nimega Snowlets. Öökulle oli neli: Sukki, Nokki, Lekki ja Tsukki, kes sümboliseerisid olümpiamängudevahelist nelja aasta pikkust olümpiaadi. Olümpiaembleem oli Snowflower (Lumilill).

Olümpiahümn: S. Samarase ja K. Palamase loodud ROK-i olümpiahümn. Ametlikud laulud olid "Share" (helilooja Anri), "Dream" (Masashi Sada), "Kui lapsed valitsevad maailma" (Andrew Lloyd Webber).

Olümpia deviis oli "Mängud südamest".

Spordialad[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiamängudel jagati välja 68 komplekti medaleid. Uute aladena lisandusid kaks lumelauaala nii meestele kui ka naistele, naiste jäähoki ja kaks jääkeegliala.

Edukaimad riigid medalite arvult:
Saksamaa (12 kulda + 9 hõbedat + 8 pronksi; 190 punkti ).
Norra (10 + 10 + 5; 163)
Venemaa (9 + 6 + 3; 133),
Austria (3 + 5 + 9; 127),
USA (6 + 3 + 4; 1 17),
Kanada (6 + 5 + 4; 109),
Holland (5 + 4 + 2; 85)
Jaapan (5 + 1 + 4; 83)

Medalile jõudis 24 riiki, neist esimest korda talimängude ajaloos Taani.
Eesti osaks oli üks punkt (Jaak Mae).

Edukamad sportlased:
meestest Bjørn Dæhlie (3 + 1 + 0),
naistest Larissa Lazutina (3 + 1 + 1).

Noorim olümpiavõitja mängudel oli naistest Tara Lipinski (USA), iluuisutamine, 15 a. 255 p. Meestest Takafumi Nishitani (Jaapan), lühirajauisutamine, 19 a. 33 p.

Vanim olümpiavõitja naistest Nina Gavriljuk (Venemaa), murdmaasuusatamine, 32 a. 309 p. Meestest Christoph Langen (Saksamaa), bobisõit, 36 a. 34 p.

Soome murdmaasuusataja Harri Kirvesniemi võitis viiendatelt mängudelt medali.
Neljandatelt mängudelt said medali Kasahstani murdmaasuusataja Vladimir Smirnov, Saksamaa kelgutajad Georg Hackl, Stefan Krausse, Jan Behrendt. Kolmedel mängudel medal: Marco Albarello (Itaalia), Silvio Fauner (Itaalia), Jari Isometsä (Soome), Manuela di Centa (Itaalia), Stefania Belmondo (Itaalia), Gabriela Paruzzi (Itaalia), Fred Börre Lundberg (Norra), Ricco Gross (Saksamaa), Ursula Disl (Saksamaa), Petra Behle-Schaaf (Saksamaa), Pernilla Wiberg (Rootsi), Katja Seizinger (Saksamaa), Gunda Niemann-Stirnemann (Saksamaa), Claudia Pechstein (Saksamaa), Artur Dmitrijev (Venemaa).

Kolmandatelt mängudel said kuldmedali Bjørn Dæhlie (Norra), Georg Hackl (Saksamaa), Larissa Lazutina (Venemaa), Nina Gavriljuk (Venemaa), Jelena Välbe (Venemaa), Deborah Compagnoni (Itaalia).

Kuuendat korda osalesid talimängudel murdmaasuusatajad Jochen Behle (Saksamaa) ja Harri Kirvesniemi (Soome).

Eesti osalus[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Eesti 1998. aasta taliolümpiamängudel

Eestist võistles olümpiamängudel 25 sportlast: iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dimitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Šmigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Šmigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]