Āraiši järvelinnus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Āraiši järvelinnus ehk Āraiši järveloss (läti Āraišu ezerpils) on nimetus rekonstrueeritud viikingiaegsele 9.10. sajandil ehitatud järveasula puitehitiste kompleksile Āraiši järves 7 km Cēsisest Amata piirkonnas Lätis.

Aerofoto
Āraiši järvelinnus

Tänapäeval on asula rekonstrueeritud ja sellest on saanud populaarne turismiobjekt.

14. sajandil ehitati järve kõrvale künkale Āraiši ordulinnus.

Samalaadseid ehitisi on avastatud peale Läti veel Ida-Preisimaal (nüüd Poola) Masuuria järvedel ja Eestis nn. Valgjärve vaiehitis ("linnus") Koorküla Valgjärves Tõrva vallas.[1][2]

Arheoloogilised tööd linnuses[muuda | muuda lähteteksti]

Ehituse avastas 1876. aasta suvel asjaarmastaja arheoloog Carl Georg von Sievers (1814–1879), kes teostas seal ka väljakaevamisi. 1877 uuris objekti tuntud saksa antropoloog ja arheoloog Rudolf Virchow (1821–1902)[3]. 1965–1969 ja 1975–1979 teostati kompleksis kaevamisi Läti arheoloog Jānis Apalsi juhtimisel, mille käigus kaevati välja ka tee, mis ühendas asulat kaldaga.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jānis Apals: Saar Araiši järves. – Horisont 6/1968 lk. 56–62
  • Jānis Apals, Mārtiņš Zelmenis: Āraišu ezerpils : Teikas un vēsture., Riga, AKO dizains, 1998

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]