Jüri Selirand

Allikas: Vikipeedia

Jüri Selirand (21. juulil 192811. september 2017) oli eesti ajaloolane, arheoloog ja tõlkija.

Jüri Seliranda peetakse allveearheoloogia rajajaks Eestis, ta uuris 1958. aastast Koorküla Valgjärve vaiasulat.[1]

1965. aastal kaitses ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti mandri kalmed 11.-13. sajandil" (juhendaja Harri Moora).

Aastatel 1971–1991 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi fondide sektori juhataja.[2][3]

1976. aastal sai ta Soome Muinasuurijate Seltsi välisliikmeks.[4]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koorküla Valgjärv. Tallinn: Eesti Raamat, 1965
  • Esivanemate kalmeküngastel. Tallinn: Eesti Raamat, 1967
  • Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus, 1974 (kaasautor Evald Tõnissson)
  • Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
  • Arheoloogia arengujooni Nõukogude Eestis. Tallinn: Valgus, 1977
  • Urniväljadest ümarkääbasteni: äärjooni slaavi arheoloogiale. Tallinn: Valgus, 1983
  • Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased. Tallinn: Valgus, 1989
  • Muinas- ja vanaaeg: ajalugu VI klassile. Tallinn: Koolibri, 1995
  • Killustatud Eestimaa ja Liivi orduriik. Eesti maast ja rahvast. Muinasajast maailmasõjani. Tallinn, 1996

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]