Jüri Selirand

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jüri Selirand (kuni 1938 Jüri Seiler; 21. juulil 192811. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ja kooliõpetaja ning suur ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija. Teda peetakse allveearheoloogia teadussuuna ja Arheoloogiakeskuse rajajaks Eestis. Töötas ajalooõpetajana Viljandi Pedagoogilises Koolis.[1]

Jüri Selirand on kirjutanud ligi 200 teaduslikku artiklit ning ta on ligi 40 raamatu autor. Ta on tõlkinud umbes 35 raamatut saksa ja vene keelest ja toimetanud vähemalt 40 tööd.

Tema olulisemad uurimissuunad 1958. aastast Koorküla Valgjärve vaiasula[2] uurimine, lisaks damaskitud relvade väljaselgitamine ja muistsed linnused.

1965. aastal kaitses ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti mandri kalmed 11.-13. sajandil" (juhendaja akadeemik Harri Moora).

Aastatel 1967–1971 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste osakonna teadussekretär.

Aastatel 1971–1991 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi fondide sektori juhataja.[3][4]

Kuni aastani 2001 pidas ta ajaloo- ja arheoloogialoenguid mittekoosseisulise dotsendina Tallinna Pedagoogikaülikoolis.

Kuulus mitmesse seltsi, näiteks 1976. aastal sai temast Soome Muinasuurijate Seltsi välisliige.[5]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koorküla Valgjärv. Tallinn: Eesti Raamat, 1965
  • Esivanemate kalmeküngastel. Tallinn: Eesti Raamat, 1967
  • Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus, 1974 (kaasautor Evald Tõnissson)
  • Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
  • Arheoloogia arengujooni Nõukogude Eestis. Tallinn: Valgus, 1977
  • Urniväljadest ümarkääbasteni: äärjooni slaavi arheoloogiale. Tallinn: Valgus, 1983
  • Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased. Tallinn: Valgus, 1989
  • Arheoloogia Eestimaa Teedel. Tallinn, 1989 (kaasautor Vello Lõugas)
  • Muinas- ja vanaaeg: ajalugu VI klassile. Tallinn: Koolibri, 1995
  • Killustatud Eestimaa ja Liivi orduriik. Eesti maast ja rahvast. Muinasajast maailmasõjani. Tallinn, 1996

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]