Constantin von Grewingk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Constantin Grewingk.jpg

Caspar Andreas Constantin von Grewingk (vene: Константин Иванович Гревингк; 14. (vkj. 2.) jaanuar 1819 Viljandi30. (vkj. 18.) juuni 1887 Tartu) oli baltisaksa päritolu Liivimaa geoloog ja arheoloog.

Grewingk oli pärit ametniku perekonnast.

Õppis 18371841 Tartu Ülikoolis[1], 18421843 Freibergi ja Jena ülikoolis, 18441845 Berliini ülikoolis. Dr. Phil 1845, Jena, mag 1854 St. Petersburg. Eriala mineraloogia.

18451854 Peterburis Teaduste Akadeemia mineraalikogude konservaator. 1854–1887 Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor.

Uuris devoni ja kvaternaariajastu geoloogiat ning koostas Baltimaade geoloogilise kaardi. Pani aluse meteoriitide kogumisele ning eesti arheoloogiale (uuris eelkõige kiviaega ja Kunda leiukohta). Te lõi esimese teadusliku Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitluse, nn gooti teooria.[2] Uurinud Karjala kaljujooniseid (avastas 1848 kaljujoonised Äänisjärve idakaldal) ja Alaska ning Loode-Ameerika geoloogiat. Tema järgi on nimetatud järv ja liustik Alaskal, Kachemak Bay State Parkis.

Grewingk on maetud Tartu Raadi (Vana-Jaani) kalmistule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel Nr. 3705, lk. 269
  2. Valter Lang (2018). Läänemeresoome tulemised. Muinasaja teadus 28. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 26

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]