Eesti ajalugu (raamatusari)

"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.

1930. aastatel plaaniti üldkäsitlust viieköitelisena, kuid kolmas köide ilmus alles 1940. aastal. Seejärel tuli üldkäsitluse kirjutamisse ligi 60-aastane paus, sest Nõukogude võimu ajal muutus senise ajalookäsitluse jätkamine võimatuks. 1999. aastal algatati president Lennart Meri ja professor Sulev Vahtre initsiatiivil projekt "Eesti ajalugu 1700–2000", millega plaaniti kirjutada enne sõda pooleli jäänud teosele kolmeköiteline järg. Esimestena ilmusid 2003. ja 2005. aastal esimene ja viimane köide, keskmine (üldkokkuvõttes viies) ilmus 2010. aastal. Uuendatud sarja peatoimetaja oli kuni surmani (2007) Sulev Vahtre.

Lisaks on kavasse võetud projekt kirjutada uus kolmeköiteline üldkäsitlus ka 1700. aasta eelsest ajaloost, millega sarja kogumaht kasvaks 9 köiteni. Esimesena ilmus selle projekti raames 2012. aastal "Eesti keskaja" uus käsitlus ja teisena 2013. aastal "Eesti ajalugu III", mis käsitleb ajalugu Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani.

Raamatusarja köited[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese köite alapealkiri on "Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus"; köide käsitleb aega Eesti ala asustamisest kuni 1227. aastani. Selle peatoimetaja oli Hans Kruus, tegevtoimetaja Harri Moora. Lisaks toimetajatele olid selle autoriteks ka Julius Mägiste ja Eerik Laid, köite kujundas Hando Mugasto. Esimene köide ilmus kahes trükis, aastatel 1935 ja 1936.

2020. aastal anti välja esimese köite uus väljaanne ("Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg"), mis võtab kokku Eesti esiajaloo uuema uurimisseisu. Teose autorid olid Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri ja Heiki Valk.^[1]

Teise köite alapealkiri on "Eesti keskaeg"; köide käsitles aastaid 1227–1561. Teose toimetaja oli Hans Kruus, lisaks temale olid autorid ka Paul Johansen, Rudolf Kenkmaa, Evald Blumfeldt, Ferdinand Linnus, Erik Tender, Jüri Uluots, Arnold Soom, Andrus Saareste ja Johannes Paris. Kujundaja oli taas Hando Mugasto. Teine köide ilmus aastal 1937.

2012. aasta detsembris ilmus uus sama pealkirja kandev käsitlus Eesti keskajast, mille ajalised piirid olid seatud üldistavamalt, umbes 1200–1550. Teose koostaja ja toimetaja oli Anti Selart, lisaks temale olid autorid ka Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Marek Tamm ja Heiki Valk.

Kolmanda köite alapealkiri on "Rootsi ja Poola aeg"; köide käsitleb aastaid 1561–1700. Esialgu plaaniti selles vaadelda ka Põhjasõda, kuid Nõukogude okupatsiooni tõttu muutus see teema ebasoovitatavaks. Muus osas sai teos ilmuda siiski veel autorite soovi mööda. Teose peatoimetaja oli taas Hans Kruus, tegevtoimetaja aga Otto Liiv. Peale Hans Kruusi olid autorid ka Ernst Kollom, Johan Kõpp, Evald Blumfeldt, Ferdinand Linnus, Friedrich Puksoo, Rudolf Põldmäe, Andrus Saareste, Arnold Soom, Gustav Suits, Erik Tender ja Armin Tuulse. Tegelikult oli köite õigusajalugu käsitleva osa autori Jüri Uluots, kuid raamatus teda poliitilistel kaalutlustel ei mainitud. Teose kujundaja oli taas Hando Mugasto. Kolmas köide ilmus 1940. aasta suvel.

2013. aasta detsembris ilmus teos pealkirjaga "Eesti ajalugu III", mis käsitleb aega Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Köite peatoimetaja ja koostaja oli Enn Küng, peale tema olid autorid ka Margus Laidre, Ivar Leimus, Aivar Põldvee, Anti Selart, Kai Tafenau, Ülle Tarkiainen ja Enn Tarvel.

Neljanda köite alapealkiri on "Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni"; köide käsitleb aastaid 1700–1819. Teose peatoimetaja oli Sulev Vahtre ja tegevtoimetaja Mati Laur. Lisaks Mati Laurile olid autorid ka Helmut Piirimäe ja Tõnu Tannberg. Neljas köide ilmus 2003. aastal.

Viienda köite alapealkiri on "Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani"; köide käsitleb aastaid 1819–1918. Selle peatoimetaja oli kuni oma surmani (2007) Sulev Vahtre, tegevtoimetajad olid aga Tiit Rosenberg ja Toomas Karjahärm. Teose autorid on Andres Andresen, Ea Jansen, Toomas Karjahärm, Mart Laar, Mati Laur, Lea Leppik, Aadu Must, Tiit Rosenberg, Tõnu Tannberg ja Sulev Vahtre. See ilmus 2010. aasta suvel.

Kuuenda köite alapealkiri on "Vabadussõjast taasiseseisvumiseni"; köide käsitleb aastaid 1918–1991, kronoloogiana ka aastaid 1991–2004. Peatoimetaja oli Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Lisaks neile olid autorid ka Lauri Vahtre, Jüri Ant, Kaido Jaanson, Mart Laar, Mart Nutt, Raimo Raag ja Andres Kasekamp. Köide ilmus 2005. aastal.