Daugmale muinaslinnus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Daugmale linnamägi 1930. aastatel.

Daugmale muinaslinnus oli kuni 12. sajandi II pooleni Daugava vasakul kaldal tänapäeva Lätis Ķekava piirkonnas asunud linnus.

Asend ja ehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Linnus oli ehitatud Daugava suudmest 30 km ja hilisema Riia linna asukohast 22 km ülesvoolu jõe kõrgele (kuni 25 m) vasakule kaldale Daugava lisajõe Varžupīte suudme juurde. 3800 m² suurune linnuseõu oli põhja poolt kaitstud järsu jõekalda ja lõuna poolt 80 m pikkuse ning kuni 7 m kõrguse muldvalliga, mille harjale olid püstitatud puust kaitseehitised. Linnuses on asunud nii elumaju kui kõrvalhooneid, veski, ehete valmistamise töökojad, keraamikapõletusahjud, rauasulatusahi ja kaev.[1][2]

Väljakaevamised linnamäel 1936. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed märgid linnamäel olnud asustusest pärinevad II aastatuhande lõpust e.m.a. I aastatuhandel m.a.j elasid seal semgalid ja alates 11. sajandist liivlased, kuid seal on jälgi ka vene, latgali ja skandinaavia päritolu elanikest. Daugmale kõrgajaks oli 10.–12. sajand, mil linnusest koos selle kõrval asunud küla, Varžupīte suudmes olnud sadama ja Daugava vastaskaldal olnud kahe suure külaga kujunes Baltikumi üks arenenumaid varalinnalisi keskusi. Erakondselt rikkalik arheoloogiline leiuaines (kokku u 16 000 eset), mille hulgas on palju unikaalseid leide, nt tõendeid Lääne-Euroopa müntide koopiate vermimisest ja Läti ala ainuke ruunikirjaga ese, annab tunnistust selle kaubandusele ja käsitööle keskendunud asunduse paiknemisest mööda Daugavat kulgenud olulise veetee ääres, mis vahendas kontakte ja kaupu Idamaade ja Skandinaavia ning Lääne-Euroopa vahel. Ilmselt polnud Daugmale mitte ainult tähelepanuväärne majanduslik, vaid ka poliitiline keskus. Oletatakse, et Daugmale oli ka Saxo Grammaticuse teoses "Gesta danorum" mainitud Daugava linn.[1][3][4]

Arheoloogid on kindlaks teinud, et linnuse kaitseehitised on 14 korral hävinenud ja taas üles ehitatud. Linnus purustati lõplikult ja jäeti maha 12. sajandi keskpaigas või teises pooles, tõenäoliselt kas kohalike ülikute rivaalitsemise tagajärjel või sõdades semgalitega.[1][3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislinke[muuda | muuda lähteteksti]