Talsi muinaslinnus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Talsi linnamägi 20. sajandi algul
Talsi linnamägi tänapäeval

Talsi muinaslinnus oli 10.–14. sajandil tänapäeva Läti territooriumil Talsi linnas Klosterkalnsi mäel asunud linnus.

Kogu Talsi järve idakallast hõlmavat 30 m kõrgust linnamäge kaevati 1930. aastatel, mil uuriti läbi 1/10 selle pindalast. Tehti kindlaks, et algne suhteliselt nõrk ja väikese elanike arvuga linnus rajati sinna 10. sajandil liivlaste poolt. 11. sajandil nagu paljudes muudeski kohtades Põhja-Kuramaal asustasid piirkonna ja võtsid linnuse üle kuralased, kes ehitasid selle põhjalikult ümber. Otsavall tehti 5–7 m kõrguseks ja järsendati mäenõlvu. Linnus ümbritseti 2 m laiuse puidust topeltmüüriga, mille kummaski otsas oli 2 m laiune värav, mida kaitsesid väravatornid ja kuhu viisid kivisillutisega kaetud teed. 60x55 m suurune linnuseõu oli tihedalt täis ehitatud ühe- ja kahetoalisi puitpõranda ja tihti ka keldriga elu- ja majapidamishooneid ning käsitööliste töökodasid. On leitud ka aida jäänused. Mitmete hoonete ja väravatornide alt on avastatud loomaluid, märke ehitusohvritest. Pealinnuse platoost 6 m madalamale mäe põhjaküljele rajati 80 m pikk ja 30 m lai eeslinnus. Talsi muinaslinnuse näol oli tõenäoliselt tegemist Kuramaa kõige suurema ja kõige võimsamate kindlustustega linnusega. 12. sajandil tekkis linnamäe kõrvale 4,5 ha suurune aolinn. Nii mitmeid tulekahjusid üle elanud linnus kui aolinn olid kasutusel ja asustatud kuni 14. sajandini.[1][2][3]

Talsit (kujul Talse) on mainitud 1231. aasta kuralaste ja paavst Gregorius IX esindaja Alna Balduini vahelises lepingus, millega teiste hulgas ka Talsi kuralased kohustusid võtma vastu preestrid ja laskma neil end ristida, tasuma paavsti määratud piiskoppidele ja prelaatidele maksu, osalema paganate-vastasetes sõjakäikudes ja andma leppe kinnituseks pantvange. Lepingu kohaselt asus linnus sel ajal Vanema piirkonnas. 1231./1232. aasta riialaste (Riia linna kodanikud, Riia piiskopi väed ja Mõõgavendade ordu) Kuramaale tehtud sõjakäiguga alistus Talsi ilmselt neile ja hiljem maadejagamise käigus määrati ta täpsemalt juba Mõõgavendade ordu järglase Liivi ordu võimu alla. Otsene kontroll linnuse üle jäi esialgu kohalike kura ülikute kätte, orduvennad asusid sellesse arvatavasti pärast 1260. aastat. Tõenäoliselt 14. sajandil ehitati muinaslinnuse lähedale Talsi ordulinnus.[4][5][6][7][8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Valter Lang. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 120.
  2. Talsu pilskalns, pilis.lv
  3. Talsu pilskalns, letonika.lv
  4. Arveds Švābe. Senā Kursa. Straumes un avoti. Riia, 1938. Lk 91–92
  5. Latvijas vēstures avoti. 2. köide: Senās Latvijas vēstures avoti. 1. vihik. Toimetaja Arveds Švābe, Rīga: Latvijas Vēstures institūta apgādiens, 1937. Internetis [1]
  6. Valsts izglītības satura centrs, kaardid.
  7. Ordeņa pils, pilis.lv
  8. Talsu pils (vieta), pilis.lv

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]