Sõnnik

Allikas: Vikipeedia
Esiplaanil loomasõnnik, mis sageli on segu väljaheidetest ja heinast (põhust)

Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena.

Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab korralikult käidelduna suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.

Sõnnik, mis saadakse hästi või halvasti toidetud loomadest on toitainete sisaldavuse poolest lahkuminev.[1]

Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16 %), poolvedelat (8–15 %) ja vedelat (<8%) sõnnikut.[2] Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.

Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.

Erinevate väike ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.[3]

Sõnnikuliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnnikuliigid (1927): sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulindude sõnnik.[4]

Lehmasõnnik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antibiootikume ja vitamiinipreparaate saanud loomade väljaheide koos allapanuga värskelt põldudele laotatuna võib mõjutada mulla bakterikooslust selliselt, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistensed[5] ja 'hüpervitaminiseeriud' bakterid ning nemad hakkavad määrama saagi kasvu.

Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade oma on viljakam ja parem.

Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist' - ladustada kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootama ning maapinna leebedes sisse kaevata - hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate maasse panekut.

Värkset lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks - lämmastikuühendid võivad taime hävitada.

Lehmasõnnikust võidakse spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel valmistada soojusenergiat.[6]

Teadusuuringutes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et 1930. aastatel E. L. Robert Stockstadi juhitava rühma poolt leitud faktor, mis oli efektiivne nii rottide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis ja mis hiljem samastati B12-vitamiini bioloogilise toimega, eraldati loomasõnnikust (inglise keeles manure) eraldatud mikroorganismist.

Hobusesõnnik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2014. aastal tuvastati hobusesõnnikul kasvavast seenest Coprinopsis cinerea valk nimega kopsiin, mis in vitro tapab mikroorganisme.

Kodustatud lindude sõnnik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kentucky State University (KSU) Research Farm 'is läbiviidud välikatsetes, mille käigus sooviti uurida kahe organosulfur compounds 'i (dipropyl disulfide ja dipropyl trisulfide) kontsentratsiooni sibulamugulas, segati mullanäidiseid mitut sorti 'väeainetega', sh munevate emaslindude sõnnikuga ja neisse istutati harilikke sibulaid (Allium cepa L. var. Super Star-F1). Toodud ühendite kontsentratsioon osutus kõrgeimaks just 'kanakaka'l kasvanud sibulates.[7]

Virts[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Virts

Virts väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mis hoitakse kindlates päält kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei väline vesi ega õhk, on suure väärtusega. Virts sisaldab kaalit (0,5%) ja lämmastikku (0,2%), vosvorhapet on vähe. Et vosvorhappe puudust parandada, tuleb virtsa-auku aeg-ajalt mõni peotäis toomasjahu visata.

Erinevate loomade vedelad väljaheited on erineva keemilise koostisega.

Virtsa tuleks anda kasvavatele aiaviljadele ja viljapuudele päälisväetiseks. Kuna värske virts on üsna kange tuleks teda enne tarvitamist 2–3 jao veega segada.[8]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20, 1927
  2. Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 238
  3. Gene Logsdon, "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind...", 2010
  4. Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927
  5. Sara Reardon, Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers., 6. oktoober 2014. Vaadatud 18.03.2015
  6. Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda, 02.12.2012. Vaadatud 18.03.2015
  7. George F Antonious, Elizabeth Perkins, Austin H Cantor, Chicken manure increased concentration of organic sulfur compounds in field-grown onions., Department of Plant and Soil Science, Kentucky State University, Frankfort, Kentucky 40601, USA, Journal of Environmental Science and Health Part B Pesticides Food Contaminants and Agricultural Wastes (Impact Factor: 1.23). 06/2009; 44(5):481-7. DOI: 10.1080/03601230902935303, veebiversioon (tarve 23.07.2015)(inglise keeles)
  8. Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–23, 1927

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ida-Virumaal käivitus prügimäe gaasil töötav koostootmisjaam. Põhiliseks toormeks on farmide sõnnik ning muud biojäätmed. Kääritustankides lagundavad bakterid aasta jooksul kuni 120 000 tonni sea- ja veiseläga metaaniks ning vedelaks digestaadiks, mis on väetisena taimedele paremini omastatav, ei haise ning ei saasta ka põhjavett.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]