Sõnnik

Allikas: Vikipeedia
Esiplaanil loomasõnnik, mis sageli on segu väljaheidetest ja heinast (põhust)

Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena.

Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.

Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16 %), poolvedelat (8–15 %) ja vedelat (<8%) sõnnikut [1]. Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.

Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.

Erinevate väike ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.[2]

Lehmasõnnik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antibiootikume ja vitamiinipreparaate saanud loomade väljaheide koos allapanuga värskelt põldudele laotatuna võib mõjutada mulla bakterikooslust selliselt, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistensed[3] ja 'hüpervitaminiseeriud' bakterid ning nemad hakkavad määrama saagi kasvu.

Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade oma on viljakam ja parem.

Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist' - ladustada kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootama ning maapinna leebedes sisse kaevata - hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate maasse panekut.

Värkset lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks - lämmastikuühendid võivad taime hävitada.

Lehmasõnnikust võidakse spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel valmistada soojusenergiat.[4]

Teadusuuringutes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et 1930. aastatel E.L. Robert Stockstadi juhitava rühma poolt leitud faktor, mis oli efektiivne nii rottide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis ja mis hiljem samastati B12-vitamiini bioloogilise toimega, eraldati loomasõnnikust (inglise keeles manure) eraldatud mikroorganismist.

Hobusesõnnikust[muuda | redigeeri lähteteksti]

2014. aastal tuvastati hobusesõnnikul kasvavatest Coprinopsis cinerea seentest valk nimega kopsiin, mis in vitro tapab mikroorganisme.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 238
  2. Gene Logsdon, "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind...", 2010, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)(inglise keeles)
  3. Sara Reardon, Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers., 6. oktoober 2014, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)(inglise keeles)
  4. Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda, 02.12.2012, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ida-Virumaal käivitus prügimäe gaasil töötav koostootmisjaam. Põhiliseks toormeks on farmide sõnnik ning muud biojäätmed. Kääritustankides lagundavad bakterid aasta jooksul kuni 120 000 tonni sea- ja veiseläga metaaniks ning vedelaks digestaadiks, mis on väetisena taimedele paremini omastatav, ei haise ning ei saasta ka põhjavett.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]