Sõnnik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Esiplaanil loomasõnnik, mis on sageli segu väljaheidetest ja heinast (põhust)

Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.

Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab korralikult käidelduna suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.

Sõnniku toiteainesisaldus oleneb palju sellest, kas sõnnik saadakse hästi või halvasti toidetud loomadelt.[1]

Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16%), poolvedelat (8–15%) ja vedelat (<8%) sõnnikut.[2] Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.

Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja keskkonda jõudmine kahjustab sealseid ökosüsteeme ning veekogudesse jõudes võib see esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.

Väike- ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.[3]

Sõnnikuliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnnikuliigid (1927): sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulinnusõnnik.[4]

Lehmasõnnik[muuda | muuda lähteteksti]

Antibiootikume ja vitamiinipreparaate saanud loomade väljaheide koos allapanuga võib värskelt põldudele laotatuna mõjutada mulla bakterikooslust nii, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistentsed[5] ja nn hüpervitaminiseeritud bakterid ning need hakkavad määrama saagi kasvu.

Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade sõnnik on viljakam ja parem.

Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist', ladustada see kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootam. Kui maapind soojeneb, saab selle sisse kaevata – hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate mahapanekut.

Värsket lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks, sest lämmastikuühendid võivad taime hävitada.

Lehmasõnnikust saab spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel toota soojusenergiat.[6]

Teadusuuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et 1930. aastatel E. L. Robert Stockstadi juhitava rühma leitud faktor – eraldada loomasõnnikust (inglise keeles manure) mikroorganismid – oli efektiivne nii rottide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis. Hiljem samastati see B12-vitamiini bioloogilise toimega.

Hobusesõnnik[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal tuvastati hobusesõnnikul kasvavast seenest Coprinopsis cinerea valk kopsiin, mis in vitro tapab mikroorganisme.

Kodustatud lindude sõnnik[muuda | muuda lähteteksti]

Kentucky State University (KSU) Research Farmis läbi viidud välikatsetes, mille käigus sooviti uurida kahe organosulfur compounds'i (dipropyl disulfide ja dipropyl trisulfide) kontsentratsiooni sibulamugulas, segati mullanäidiseid mitut sorti väeainetega, sh munevate emaslindude sõnnikuga, ja neisse istutati harilikke sibulaid (Allium cepa L. var. Super Star-F1). Toodud ühendite kontsentratsioon osutus kõrgeimaks just kanasõnnikul kasvanud sibulates.[7]

Virts[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Virts

Virts väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis on segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mida hoitakse kindlates pealt kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei vesi ega õhk, on suure väärtusega. Virts sisaldab kaaliumit (0,5%) ja lämmastikku (0,2%), fosforhapet on vähe. Fosforhappe puuduse vältimiseks tuleb virtsa hulka lisada toomasjahu.

Erinevate loomade vedelad väljaheited on erineva keemilise koostisega.

Virtsa tuleks lisada kasvavatele aedviljadele ja viljapuudele pealisväetiseks. Kuna värske virts on üsna kange, tuleks seda enne tarvitamist segada 2–3 jao veega.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20, 1927
  2. Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 238
  3. Gene Logsdon, "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind...", 2010
  4. Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927
  5. Sara Reardon, Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers., 6. oktoober 2014. Vaadatud 18.03.2015
  6. Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda, 02.12.2012. Vaadatud 18.03.2015
  7. George F Antonious, Elizabeth Perkins, Austin H Cantor, Chicken manure increased concentration of organic sulfur compounds in field-grown onions., Department of Plant and Soil Science, Kentucky State University, Frankfort, Kentucky 40601, USA, Journal of Environmental Science and Health Part B Pesticides Food Contaminants and Agricultural Wastes (Impact Factor: 1.23). 06/2009; 44(5):481-7. DOI: 10.1080/03601230902935303, veebiversioon (tarve 23.07.2015)(inglise keeles)
  8. Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–23, 1927
  9. Mõiste:Digestaat, energiatalgud.ee

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ida-Virumaal käivitus prügimäe gaasil töötav koostootmisjaam. Põhiliseks toormeks on farmide sõnnik ning muud biojäätmed. Kääritustankides lagundavad bakterid aasta jooksul kuni 120 000 tonni sea- ja veiseläga metaaniks ning vedelaks digestaadiks, mis on väetisena taimedele paremini omastatav, ei haise ning ei saasta ka põhjavett.