Antibiootikumid

Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.

Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid.

Sisukord

1 Ajalugu
2 Antimikroobne spekter
- 2.1 Laiatoimelised
- 2.2 Kitsa toimespektriga
3 Seentevastased preparaadid
4 Antibiootikumide jaotus
- 4.1 Keemilise koostise järgi
- 4.2 Toimespektri ja -mehhanismi järgi
5 Vaata ka
6 Kasutatud kirjandus
7 Välislingid

Ajalugu [muuda]

Kui veel 19. sajandil surid väga paljud inimesed bakteriaalsete haiguste kätte, siis 20. sajandil vähenes see antibiootikumide kasutuselevõtu tulemusena oluliselt.

1928. aastal avastas penitsilliini šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia. Esimeseks kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga prontosiil, mille arendasid välja Gerhard Domagki (Nobeli preemia 1939. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõttes Bayer. Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aasta kasutusele Selman Waksman.

Antibiootikumide tootmine saigi suurema hoo sisse Teise maailmasõja ajal ning eriti peale seda. Siis oli enimkasutatud antibiootikumiks penitsiliin, mille tootmise metoodika töötasid välja Howard Florey, Ernst Chain ja Norman Heatley 1940. aastate alguses. Ameerikas hakati neid tootma 1943. aastal. Siis muutusid nad ka kõigile inimestele kättesaadavaks.

Vahetult pärast antibiootikumide laialdast kasutuselvõttu hakati neid väga palju inimestele jagama, sest usuti, et need on imevahendid, mis aitavad jagu saada kõigist haigustest. Veel ei teatud, et nende liigne või vale kasutamine võib tervisele halvasti mõjuda ning selle tulemusena võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved.

Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu.

Antimikroobne spekter [muuda]

Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjustatavate mikroobide skaala.

Laiatoimelised [muuda]

Need antibiootikumid toimivad nii grampositiivsetesse kui ka gramnegatiivsetesse bakteritesse.

Vaata ka: Laiatoimelised antibiootikumid

Kitsa toimespektriga [muuda]

Grampositiivsete korral:

Gramnegatiivsete korral:

Vaata ka: Kitsatoimelised antibiootikumid

Seentevastased preparaadid [muuda]