Antibiootikumid

Allikas: Vikipeedia

Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.

Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid.

ATC-kood – enamik inimestele manustatavaid antibiootikume liigitatakse tasandil J – infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks;

ATCvet-kood – enamik loomadele manustatavaid antibiootikume liigitatakse tasandil QJ – infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui veel 19. sajandil surid väga paljud inimesed bakteriaalsete haiguste kätte, siis 20. sajandil vähenes selliste haiguste põhjustatud suremus tänu antibiootikumide kasutuselevõtule oluliselt.

1928. aastal avastas šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming penitsilliini, mille eest ta sai 1945. aastal Nobeli auhinna. Esimene kommertskasutusse jõudnud antibiootikum oli aga prontosiil, mille töötasid välja Gerhard Domagki (Nobeli auhind 1939. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõttes Bayer. Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aastal kasutusele Selman Waksman, tähistamaks antibiootikumide toimet organismidele (destructive to life).

Antibiootikumide tootmine saigi suurema hoo sisse Teise maailmasõja ajal ja eriti pärast seda. Siis oli populaarseim antibiootikum penitsilliin, mille tootmise tehnoloogia töötasid välja Howard Florey, Ernst Chain ja Norman Heatley 1940. aastate alguses. Ameerikas hakati antibiootikume tootma 1943. aastal. Siis muutusid need ka kõigile inimestele kättesaadavaks.

Vahetult pärast antibiootikumide laialdast kasutuselevõttu hakati neid inimestele jagama väga palju, sest usuti, et need on imevahendid, mis aitavad jagu saada kõigist haigustest. Veel ei teatud, et nende liigne või vale kasutamine võib tervisele halvasti mõjuda ning selle tagajärjel võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved.

Tänapäeval kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiustatud, et nende toimet tõhustada. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga tõhusad ja peaaegu asendamatud ravimid bakteriaalsete haiguste korral.

Antimikroobne spekter[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjutatavate mikroobide skaala.

Laia toimespektiga ehk laiatoimelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Need antibiootikumid toimivad nii grampositiivsete kui ka gramnegatiivsete bakterite korral:

Kitsa toimespektriga ehk kitsatoimelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grampositiivsete bakterite korral:

Gramnegatiivsete bakterite korral:

Seentevastased preparaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antibiootikumide jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemilise koostise järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemilise koostise järgi jaotatakse antibiootikumid 12 tähtsamasse rühma:

  1. beeta-laktaam-antibiootikumid
  2. aminoglükosiidid
  3. kinoloonid
  4. tetratsükliinid
  5. makroliidid
  6. linkoosamiinid
  7. glüko- ja lipopeptiidid
  8. polüpeptiidid
  9. kloramfenikool
  10. nitroimidasoolid
  11. nitrofurantoiinid
  12. mupirotsiin

Toimespektri ja -mehhanismi järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antibiootikumid jaotatakse nende toimespektri ja toimemehhanismi järgi laias laastus viieks:

1. Rakuseinale toimivad antibiootikumid

2. Valgusünteesi mõjutavad antibiootikumid, mis seostuvad ribosoomi 30S-alaüksusega

3. Valgusünteesi mõjutavad antibiootikumid, mis seostuvad ribosoomi 50S-alaüksusega

4. DNA sünteesi mõjutavad antibiootikumid

5. Plasmamembraanile toimivad antibiootikumid

Antibiootikumide toime organismides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimiallergiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Penitsilliiniallergia

Suuremalt osalt seostatakse ravimiallergiatega penitsilliini ja selle derivaate (umbes 5% kasutajatest).

Löövet ja reaktsiooni on tuvastatud ka tsefalosporiinide, sulfapreparaatide, nitrofurantoiini, doksitsükliini (ATC-kood – J01AA02) tarvitajatel.[1]

Toime T-abistajarakkudele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teatud antibiootikumid, näiteks tsüklosporiin A, toimivad immunosupressantidena, vähendades T-abistajarakkude hulka, paljunemisvõimet ja diferentseerumist ning ka IL-2 komplekteerimist ja väljastamist.[2]

Antibiootikumid keskkonnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Antibiootikumid veekeskkonnas

Antibiootikumide ulatuslik keskkonda sattumine soodustab nendevastase resistentsuse kujunemist. Antibiootikumid ja ka antibiootikumide suhtes resistentsed organismid satuvad keskkonda peamiselt heitvee kaudu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Allergoloogia, AS Medicina, lk 180, ISBN 9985 829 40 9
  2. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 128, 2002, ISBN 9985 829 41 7

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat", 1998 AS Medicina

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antibiootikumiallergia