Antibiootikumid

Allikas: Vikipeedia

Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.

Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid.

ATC-kood- enamik inimestele manustatavaid antibiootikume liigitatakse tasandil J – Infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks;

ATCvet-kood- enamik loomadele manustatavaid antibiootikume liigitatakse tasandil QJ – Infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui veel 19. sajandil surid väga paljud inimesed bakteriaalsete haiguste kätte, siis 20. sajandil vähenes see antibiootikumide kasutuselevõtu tulemusena oluliselt.

1928. aastal avastas penitsilliini šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia. Esimeseks kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga prontosiil, mille arendasid välja Gerhard Domagki (Nobeli preemia 1939. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõttes Bayer. Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aasta kasutusele Selman Waksman ja tähendamaks antibiootikumide toimet organismidele destructive to life.

Antibiootikumide tootmine saigi suurema hoo sisse Teise maailmasõja ajal ning eriti peale seda. Siis oli enimkasutatud antibiootikumiks penitsilliin, mille tootmise metoodika töötasid välja Howard Florey, Ernst Chain ja Norman Heatley 1940. aastate alguses. Ameerikas hakati neid tootma 1943. aastal. Siis muutusid nad ka kõigile inimestele kättesaadavaks.

Vahetult pärast antibiootikumide laialdast kasutuselvõttu hakati neid väga palju inimestele jagama, sest usuti, et need on imevahendid, mis aitavad jagu saada kõigist haigustest. Veel ei teatud, et nende liigne või vale kasutamine võib tervisele halvasti mõjuda ning selle tulemusena võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved.

Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu.

Antimikroobne spekter[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjustatavate mikroobide skaala.

Laiatoimelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Need antibiootikumid toimivad nii grampositiivsetesse kui ka gramnegatiivsetesse bakteritesse.

Kitsa toimespektriga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grampositiivsete korral:

Gramnegatiivsete korral:

Seentevastased preparaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antibiootikumide jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemilise koostise järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemilise koostise alusel jaotatakse antibiootikumid 12 tähtsamasse rühma:

  1. Beeta-laktaam-antibiootikumid
  2. Aminoglükosiidid
  3. Kinoloonid
  4. Tetratsükliinid
  5. Makroliidid
  6. Linkoosamiinid
  7. Glüko- ja lipopeptiidid
  8. Polüpeptiidid
  9. Kloramfenikool
  10. Nitroimidasoolid
  11. Nitrofurantoiinid
  12. Mupirotsiin

Toimespektri ja -mehhanismi järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antibiootikumid jaotatakse nende toimespektri ja toimemehhanismi järgi laias laastus viieks:

1. Rakuseinale toimivad antibiootikumid

2. Valgusünteesi mõjutavad antibiootikumid, mis seostuvad ribosoomi 30S-alaüksusega

3. Valgusünteesi mõjutavad antibiootikumid, mis seostuvad ribosoomi 50S-alaüksusega

4. DNA sünteesi mõjutavad antibiootikumid

5. Plasmamembraanile toimivad antibiootikumid

Antibiootikumide toime organismides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimiallergiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Penitsilliiniallergia

Suuremalt osalt seostatakse ravimiallergiatega penitsilliini ja selle derivaate (umbes 5% kasutajatest).

Löövet ja reaktsiooni on tuvastatud ka tsefalosporiinide, sulfapreparaatide, nitrofurantoiini, doksitsükliini (ATC-kood -J01AA02) tarvitajatel.[1]

Toime T-abistajarakkudele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osad antibiootikumid, nagu näiteks tsüklosporiin A, toimivad immunosupressantidena, langetades T-abistajarakkude hulka, paljunemisvõimet ja diferentseerumist ning langetavad ka IL-2 komplekteerimist ja väljastamist.[2]

Antibiootikumid keskkonnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Antibiootikumid veekeskkonnas

Antibiootikumid ulatuslik keskkond sattumine soodustab nendevastase resistentsuse kujunemist. Antibiootikumid ja ka antibiootikumidele resistentsed organismid satuvad keskkonda peamiselt heitvee kaudu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Allergoloogia, AS Medicina, lk 180, ISBN 9985 829 40 9
  2. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 128, 2002, ISBN 9985 829 41 7

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat", 1998 AS Medicina

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]