Antibiootikumid
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Kui veel 19. sajandil surid väga paljud inimesed bakteriaalsete haiguste kätte, siis 20. sajandil vähenes see antibiootikumide kasutuselevõtu tulemusena oluliselt.
1928. aastal avastas penitsilliini šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia. Esimeseks kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga prontosiil, mille arendasid välja Gerhard Domagki (Nobeli preemia 1939. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõttes Bayer. Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aasta kasutusele Selman Waksman.
Antibiootikumide tootmine saigi suurema hoo sisse Teise maailmasõja ajal ning eriti peale seda. Siis oli enimkasutatud antibiootikumiks penitsiliin, mille tootmise metoodika töötasid välja Howard Florey, Ernst Chain ja Norman Heatley 1940. aastate alguses. Ameerikas hakati neid tootma 1943. aastal. Siis muutusid nad ka kõigile inimestele kättesaadavaks.
Vahetult pärast antibiootikumide laialdast kasutuselvõttu hakati neid väga palju inimestele jagama, sest usuti, et need on imevahendid, mis aitavad jagu saada kõigist haigustest. Veel ei teatud, et nende liigne või vale kasutamine võib tervisele halvasti mõjuda ning selle tulemusena võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved.
Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu.
[redigeeri] Antimikroobne spekter
Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjustatavate mikroobide skaala.
[redigeeri] Laiatoimelised
Need antibiootikumid toimivad nii grampositiivsetesse kui ka gramnegatiivsetesse bakteritesse.
- Vaata ka: Laiatoimelised antibiootikumid
[redigeeri] Kitsa toimespektriga
Grampositiivsete korral:
Gramnegatiivsete korral:
- Vaata ka: Kitsatoimelised antibiootikumid
[redigeeri] Seentevastased preparaadid
[redigeeri] Antibiootikumide jaotus
[redigeeri] Keemilise koostise järgi
Keemilise koostise alusel jaotatakse antibiootikumid 12 tähtsamasse rühma:
- Beeta-laktaam-antibiootikumid
- Aminoglükosiidid
- Kinoloonid
- Tetratsükliinid
- Makroliidid
- Linkoosamiinid
- Glüko- ja lipopeptiidid
- Polüpeptiidid
- Kloramfenikool
- Nitroimidasoolid
- Nitrofurantoiinid
- Mupirotsiin
[redigeeri] Toimespektri ja -mehhanismi järgi
Antibiootikumid jaotatakse nende toimespektri ja toimemehhanismi järgi laias laastus viieks:
1. Rakuseinale toimivad antibiootikumid
2. Valgusünteesi mõjutavad antibiootikumid, mis seostuvad ribosoomi 30S subühikuga
3. Valgusünteesi mõjutavad antibiootikumid, mis seostuvad ribosoomi 50S subühikuga
4. DNA sünteesi mõjutavad antibiootikumid
5. Plasmamembraanile toimivad antibiootikumid
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kasutatud kirjandus
- "Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat", 1998 AS Medicina
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Antibiootikumid |
- Jaagup Ajaots, Arvo Viltrop: "Antibiootikumidega mikromaailma vastu: tagajärjed" Eesti Loodus, 10/2004
- Siim Sepp: "Inimesed võivad sõja bakteritega kaotada" Novaator, 25. aprill 2008
- Merili Nael: "Kutsar: antibiootikume tuleb mõistlikult tarvitada" ERR, 18. november 2009
- Villu Päärt: "Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut" Novaator, 7. mai 2010
- Laur Kanger: "Iidsed aafriklased kasutasid antibiootikumi" ERR, 5. september 2010
- Siim Sepp: "Prussaka ajust saab uusi antibiootikume" Novaator, 7. september 2010
