Hormoonid

Hormoonid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, millede struktuur ja funktsioonid mõjutavad igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Hormoonid on:

• taimehormoonid ehk fütohormoonid
• feromoonid
• eikosanoidid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid)
• dokosanoidid
• peptiidhormoonid
• steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid
• neurohormoonid
• neurotransmitterid
• parahormoonid
• pro-hormoonid
• kasvufaktorid
• kasvuinhibiitorid
• tsütokiinid
• antihormoonid ja sünteetilised hormoonpreparaadid.

Hormoonide hulka loetakse ka organismides hormoonilaadset toimet omavad rasvlahustuvad vitamiinid jpt biomolekulid.

Ajalugu

Hormoonidele sattus 20.saj algupoolel, katsetuste käigus, ootamatult inglise arst Ernest Henry Starling (tuntud ka Frank-Starlingi seaduse avastajana. Sellest ajast läks käiku sõna hormoonid ning hormoonide kaudu (ka hormonoloogia) kirjeldatakse teaduses tänapäeval paljude haiguslike seisundite ning elu, tervise ja keskkonnaga seonduvat.

Klassifikatsioon

Heterogeensuse alusel jagatakse hormoonid:

 Pikemalt artiklis Rasvlahustuvad hormoonid

 Pikemalt artiklis Vesilahustuvad hormoonid

• rasvlahustuvad hormoonid ka polaarsed hormoonid (näit steroidid, türoidhormoonid, mis omavad hormoonilaadset toimet)
• vesilahustuvad hormoonid ka mittepolaarsed hormoonid(ka polüpeptiidhormoonid, proteiinhormoonid, glükoproteiinid ja katehhoolamiinid , epinefriin jpt)

Keemiline klassifikatsioon

 Pikemalt artiklis Keemilised signaalmolekulid

Inimesed ja hormoonid

Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend, mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamike elundite, kudede,rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid, sarnaselt vitamiinide ja kofaktoritega on kasvufaktorid ja kasvuinhibiitorid.

Hormoonimolekulid komplekteeritakse inimestel peamiselt seedekulglast (ka veres ringlevast ainesest) saabuvast ainesest ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete e näärmete poolt, milledeks on:

• ajuripats e hüpofüüs
• käbikeha
• kilpnääre
• kõrvalkilpnäärmed
• tüümus e harknääre
• neerupealis glandula suprarenalis
• kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared
• sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel) jpt näärmed.

Märkus: Käbikeha ja tüümust e harknääret ei loeta mitte alati umbnäärmeiks, sest nende eritusfunktsioonid on paljuski uurimata.

Hormoonimolekulid komplekteeritakse ja eritatakse inimestel ka organismi teistes elundites paiknevate rakkude kaudu, näiteks süda, närvisüsteem, magu, maks, peensool, neerud, kaksteistsõrmiksool, lümfisüsteem,platsenta, hüpotalamus.

Vaata ka

• Hormoonide loend
• Hormonaalsüsteem
• Endokrinoloogia
• endokriinne signalisatsioon
• parakriinne signalisatsioon
• Närvisüsteem
• Rakk
• Sihtrakk
• Bioloogilised mikromolekulid

Kasutatud kirjandus

• M. Zilmer , E. Karelson , T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer, Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused,Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1.

Välislingid

• The Nomenclature of Peptide Hormones

Recommendations, 1974, IUPAC-IUB Commission on Biochemical Nomenclature (CBN),veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)