Hormoonid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib essentsiaalsete biokeemiliste signaalmolekulidega seonduvast; hormoonteraapiates kasutatavate hormoonide kohta vaata artiklit Hormoonpreparaadid ja Hormoonravi

Hormoonid (kreeka ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Hormoonide kui hormonaaltoimega biomolekulide põhitüübid on järgmised :

Hormoonide hulka loetakse ka organismides hormoonilaadset toimet omavad rasvlahustuvad vitamiinid jpt biomolekulid.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heterogeensuse alusel jagatakse hormoonid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rasvlahustuvad hormoonid
Next.svg Pikemalt artiklis Vesilahustuvad hormoonid

Inimesed ja hormoonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud ja eritatud bioloogiliselt aktiivne ühend, mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele (objektrakkudele), millel on selle ainega sobivad vastuvõtjamolekulid (retseptorid).[1]

Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ja nendega seotud toimingutes. Hormooniringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamike elundite, kudede, rakkude ja retseptorite ning ka geenide töös ja resistentsuses.

Hormoonid, sarnaselt vitamiinide ja kofaktoritega on kasvufaktorid ja kasvuinhibiitorid.

Hormoonimolekulid komplekteeritakse inimestel peamiselt seedekulglast (ka veres ringlevast ainesest) saabuvast ainesest ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete e näärmete poolt, milleks on:[2]

Märkus: Käbikeha ja tüümust e harknääret ei loeta mitte alati umbnäärmeiks, sest nende eritusfunktsioonid on paljuski uurimata.

Hormoonimolekulid komplekteeritakse ja eritatakse inimestel ka organismi teistes elundites paiknevate rakkude kaudu, näiteks süda, närvisüsteem, magu, maks, peensool, neerud, kaksteistsõrmiksool, lümfisüsteem,platsenta, hüpotalamus.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hormoonidele sattus 20. sajandi alguses tehtud katsete käigus ootamatult inglise arst Ernest Henry Starling (tuntud ka Frank-Starlingi seaduse avastajana).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 268:2004.
  2. W.Nienstedt, O.Hänninen, A.Arstila, S.-E.Björkqvist, "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Medicina, 2011, ISBN 9985-829-36-0
  3. W.Nienstedt, O.Hänninen, A.Arstila, S.-E.Björkqvist, "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Medicina, 2011, ISBN 9985-829-36-0
  4. David O. Norris, James A. Carr, "Vertebrate Endocrinology", 5 ed, lk 85 , 2013, Elsevier, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)
  5. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/52183/Sir-Frederick-Grant-Banting

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • The Nomenclature of Peptide Hormones

Recommendations, 1974, IUPAC-IUB Commission on Biochemical Nomenclature (CBN),veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)