Veepuhastus

Allikas: Vikipeedia
Veepuhastusjaam Portugalis

Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet.[1]

Joogiveeks ette nähtud vett on tavaliselt vaja puhastada, sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri[1]. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest, idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest, ning värvusetustamine[1]. Kui veevärki suunatakse merevett, siis eelnevad sellele vee magestamine ja pehmendamine. Enamik veepuhastusprotsesse keskendub saasteainete eemaldamisele või kahjutustamisele.

Puhastatakse ka reovett, tavaliselt selleks, et seda loodusesse lasta. Reoveepuhastuse käigus saadav vesi ei pea olema nii puhas kui joogivesi, välja arvatud muidugi juhul, kui reoveest joogivett toodetakse.

Tööstuses kasutatava vee ehk tööstusvee puhastamist nimetatakse ka vee-ettevalmistuseks.[1].

Tänapäeval toimub enamik veepuhastusetappe veepuhastusjaamades.

Sõltuvalt veepuhastuses kasutatavatest protsesside olemusest saab eristada füüsikalist, keemilist, bioloogilist ja kompleksset veepuhastust. Füüsikalised veepuhastusmeetodid on nendest vanimad ja nende hulka kuuluvad aeglased liivafiltrid, mida viimastel aastakümnetel on suurema jõudluse huvides hakatud asendama kiirete liivafiltritega. Bioloogilised veepuhastusmeetodid on kasutusele võetud suhteliselt hiljuti ning nende hulka kuuluvad aktiivmuda ja biotiigid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk. 570-571