A-hepatiit

Allikas: Vikipeedia

A-hepatiit ehk kollatõbi (vananenud nimega ka Botkini tõbi) on maksakahjustusega kulgev nakkushaigus. Sümptomiteks on iiveldus, palavik, valud, mis avalduvad harilikult 3–6 nädala jooksul pärast viirusega kokkupuutumist. Mõne päeva möödumisel võivad nahk ja/või silmavalged muutuda kollakaks. Haiguse raskus on erinev, kuid maksapõletik reeglina ei muutu krooniliseks. A-hepatiit esineb väikelastel sageli kergemal kujul. A-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida.

A-hepatiidi levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

A-hepatiidi viirus kandub edasi toidu ja joogiga, sellesse võib nakatuda ka ujumisel roiskveest saastunud vees. A-hepatiit on väga tavaline mitmes paigas maailmas ning nakatumise oht on suurim neis piirkondades, kus hügieeni- ja sanitaartingimused on ebapiisavad. A-hepatiidiga nakatumisohtlikud piirkonnad on näiteks Venemaa, Egiptus, Küpros, Valgevene, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Liibüa, Alžeeria, Nigeeria, Keenia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Kasahstan, Mongoolia, Hiina, Tai, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Mehhiko, Guatemala, Nikaraagua, Panama, Kariibi mere saared, Brasiilia, Venetsueela, Kolumbia, Peruu, Uruguai.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]