Inimmõju

Allikas: Vikipeedia
Karjatamise tulemusel on Eestis moodustunud pärandkooslused

Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile)[1]; inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus[1].

Ürginimese mõju loodusele oli võrreldav bioloogilise liigi mõjuga, ka kiviajal oli inimmõju kohalik (ülekarjatamine, üleküttimine)[1]. Peaasjalikult tehnika areng]]u tõttu on tänapäeval inimmõju muutunud globaalseks ja ohustab iseenda elukeskkonda[1]. Tehnika arengut võib näha teaduse arengu tulemusena.

Inimmõju võib olla kas tahtlik (nt maaparandus, rekultiveerimine) või tahtmatu (nt metsapõleng, saastamine)[1]. Tahtlik inimmõju võib olla ka positiivne (nt geotehnosüsteem kaudu), tahtmatu on aga enamasti negatiivne[1].

Inimmõju uurimiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi ühenduse, nt Rooma Klubi, Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC), SCOPE.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus