Vääveldioksiid

Allikas: Vikipeedia

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Vääveldioksiid on normaaltingimustel värvitu gaas. Tal on terav lõhn, mida võib tunda näiteks tuletiku süütamisel.[1]

Vääveldioksiid tekib väävli ja sulfiidide põlemisel. Vees lahustudes moodustab väävlishappe (H2SO3).[2]

Vääveldioksiidi tekib nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tulemusena. Peamiseks vääveldioksiidi allikaks on vulkaanid, nende arvele langeb umbes pool loodusliku tekkega vääveldioksiidist[3]. Lisaks tekib teda metsatulekahjude ja ainevahetuse käigus. Kõik fossiilsed kütused sisaldavad väävlit, mistõttu moodustub vääveldioksiid nende põletamisel.[1]

Vääveldioksiid on inimesele mürgine ning teda peetakse üheks olulisemaks saastegaasiks. Vihmapiiskades lahustunud vääveldioksiid põhjustab happesademeid. Inimesele ohutuks vääveldioksiidi kontsentratsiooniks õhus loetakse 0,03 ppm.[4]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Schlager, N., Weisblatt, J., Newton D. E. & Montney, C. B. (2006). Chemical Compounds. U·X·L. Lk 819. ISBN 1414401507
  2. Karik, H. & Truus, K. (2003). Elementide keemia: ülikooliõpik anorgaanilisest keemiast. Ilo. Lk 480. ISBN 9985574990
  3. Schlager, N., Weisblatt, J., Newton D. E. & Montney, C. B. (2006). Chemical Compounds. U·X·L. Lk 821. ISBN 1414401507
  4. Schlager, N., Weisblatt, J., Newton D. E. & Montney, C. B. (2006). Chemical Compounds. U·X·L. Lk 822. ISBN 1414401507