Lennuk (miiniristleja)

Allikas: Vikipeedia
"Lennuk", 1924. aastal
"Lennuk", 1924. aastal
Teenistuskäik (Venemaa keisririik) Naval Ensign of Russia.svg
Nimi: Avtroil (Автроил)
Ehitaja: Bekkeri laevatehas
Kiil maha pandud: 27.10.1913
Vette lastud: 31.12.1914
Teenistuses alates: 30.06.1917
Teenistuse lõpp: 25.10.1917
Teenistuskäik (Vene SFNV) Flag of Russian SFSR (1918-1937).svg
Nimi: Avtroil
Teenistuses alates: 25.10.1917
Teenistuse lõpp: 27.12.1918
Saatus: Vangistati briti laevastiku poolt ja anti Eesti mereväele
Teenistuskäik (Eesti) Naval Ensign of Estonia.svg
Nimi: Lennuk
Teenistuses alates: 02.01.1919
Teenistuse lõpp: 30.06.1933
Teenistuskäik (Peruu) Flag of Peru.svg
Nimi: Almirante Guisse
Teenistuses alates: 1933
Teenistuse lõpp: 1947
Saatus: Lammutati
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp: Izjaslav
Veeväljasurve: 1390–1460 t
Pikkus: 107 m
Laius: 9,52 m
Süvis: 4,1 m
Sõsarlaevad: kokku 5
Peamasinad: 2 auruturbiini koguvõimsusega 32 700 hj
Käiturid: 2 sõukruvi
Kiirus: 32 sõlme
Sõidukaugus: 1880 miili kiirusel 21 sõlme
Meeskond: 150
Relvastus: 5x102 mm kahurit, 1x76 mm õhutõrjekahur, 3x3-457 mm torpeedoaparaati, 2 kuulipildujat, 80 meremiini
Miiniristleja Avtroil

"Lennuk" oli Vene keisririigis ehitatud Izjaslav-klassi hävitaja (miiniristleja) algse nimega "Avtroil" (vene: Эскадренный миноносец "Автроил"), mis teenis hiljem Nõukogude Venemaa mereväe Balti laevastikus, Eesti merejõududes ja Peruu mereväes.

Teenistuskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene keiserlikus mereväes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Avtroil ehitati Tallinnas Bekkeri laevatehases aastatel 19151917. 1917. a septembris-oktoobris osales Moonsundi operatsioonis, mille käigus sai kolm 88 mm mürsu tabamust.

Vene SFNV mereväes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laev läks nõukogude võimu poole üle 25. oktoobril 1917. 1918. a osales Jääretkes ja jõudis Kroonlinna. 1918. aasta 24. detsembril määrati Avtroil eriotstarbelisse laevade gruppi ja saadeti 26. detsembril Tallinna alla luurele, et otsida miiniristlejat Spartak, mis oli sinna suundunud eelmisel päeval. 27. detsembril jõudis Tallinna madala rajooni Naissaarest kirdes. Tallinnast sõitsid Avtroilile ootamatult vastu Inglise 2 kergeristlejat ja 4 hävitajat. Avtroli püüdis nende eest põgeneda, kuid Mohni saare joonel jõudsid Inglise laevad talle järele. Avtroil langes kiiremate jälitajate kätte vangi, kusjuures ei tulistanud enesekaitseks ainsatki lasku. Viidi seejärel Tallinna ja anti üle Eesti Merejõududele.

Eesti Mereväes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti merejõududes oli laev alates 2. jaanuarist 1918, kus sai nimeks Lennuk.

Nime sai laev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Kalevipoja laeva järgi.

"Lennuki" esimene kapten Eesti lipu all oli leitnant Georg Veigelin, hiljem leitnant Artur Eduard Reisberg.

Vabadussõja ajal kasutati laeva aktiivselt. "Lennuk" oli luure-, staabi- ja kullerlaev, paigaldas miinivälju ja pommitas vaenlase tagalat.

Aastal 1919 osales "Lennuk" dessantides idarindel:

Halli Hobuse patareist lastud 120 mm mürsk langes 14. oktoobril 1919 "Lennuki" ahtrile nii lähedale, et põrutas mageveetankid lekkima. Teistel andmetel lükkas admiral Johan Pitka ootamatult sillal masinatelegraafi täiskäigule ja kiirendusest sügavamale vette vajunud ahter puutus vastu madalat merepõhja. See oli "Lennukile" kõige ohtlikum hetk Vabadussõjas.

Landesveeri sõjas toetas "Lennuk" suurtükitulega maavägede edasitungi, võitles Magnusholmi ja teiste Riiat kaitsvate rannapatareidega 1. juulil 1919. Kaitses koos "Vambolaga" "Lembitu" sisenemist Daugava jõkke 2. juulil 1919.

Müümine Peruule[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Lennuk" müüdi koos "Vambolaga" 1933 Peruule (uus nimi "Almirante Guisse"). Sel puhul kirjutas Peruu ajaleht "La Cronica", et 10. novembril 1934 olevat Tallinnas (!, endine Reval) kindral-prokuröri algatusel kokku tulnud poliitikamehi, kõrgemaid kaitseväelasi ja mereväe juhte, eesotsas vabariigi valitsusega, kokku 500 inimest, et arutada sõjalaevade "Lennu" (!) ja "Kuambula" (!) müügilugu. Raha järele olevat haaranud kindralid, admiralid, ministrid ja vaheltkauplejad, eriti Augusto Kerem (!) ja Towlingen Torwand (!). Eesti rahvas pidanud laevade müüki isamaa äraandmiseks, mispärast nõutavat süüdlastele surmanuhtlust, mis saavat arvatavasti teostatud. Tõenäoliselt oleks tarvitusele tulnud presidendi antud dekreedi alusel määratav surmanuhtlus, millist moodust mujal maailmas ei tunta. Ajalehes avaldati kaastunnet Eestile, kuna siin polevat valitsusel valida küllaldaselt ausaid mehi riigi juhtideks[1].

Laeva kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Izjaslav-klassi laevu peeti väga õnnestunuks. Lennukil oli 5 102 mm / L60 kahurit, mille laskekaugus oli 13 km. Laevale paigaldati pärast ehitamist õhutõrjeks algul 63 mm kahur, seejärel 75 mm Lenderi mudeli kahur. Teki keskosas asusid 3 3-torulist torpeedoaparaati.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mis Peruu teab Eestist? Rahvaleht, 7. jaanuar 1935, nr 3, lk 4.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]