Vahtkond

See artikkel räägib vahtkonnast sõjaväes; vahtkonna kohta päästeteenistuses vaata artiklit Vahtkond (päästeteenistus); vahtkonnast kui metsavahi valvepiirkonnast vaata artiklit vahtkond (metsandus).

---

Vahtkondlane sõjaväelinnaku pääslas dokumente kontrollimas Saksamaal

Vahtkond on sõjaväelastest koosnev relvastatud üksus, mis täidab õigusaktidega sätestatud korras vahiteenistuse ülesandeid.

Vahtkonna ülesanne

Vahtkonna ülesanne on valvata ja vajadusel ka kaitsta enda poolt valvatavaid objekte. Vahtkond on selle tõttu alalises lahinguvalmiduses. Vahtkond võib olla osa väeüksuse või sõjaväeasutuse teenistustoimkonnast. Vahtkonna ülesandeks võib olla ka vahialuste (arreteeritute) valve. Tseremoniaalülesandeid täitvat vahtkonda nimetatakse auvahtkonnaks.

Vahtkonna koosseis

Tunnimeeste vahetus vahipostil Wehrmachtis 1940.a Pariisis

Vahtkonna koosseisus on vastavalt vajadusele ja kinnitatud vahtkonnakoosseisule:

• vahtkonnaülem,
• vahtkonnaülema abi,
• tunnimehed vahipostide mehitamiseks - tavaliselt 3 vahetust iga posti kohta,
• patrullid,
• kuulipildurid, granaadiheiturid,
• sidemehed.

Kooskõlas valveobjekti tähtsusele on vahtkonnaülemaks ohvitser, allohvitser või vanem sõdur. Iga 24 tunni tagant toimub vahtkondlaste vahetumine. Tunnimehi vahetatakse postidel tavaliselt 2 tunni tagant.

Vahtkonna paiknemine ja vahendid

Vahtkond paikneb reeglina eraldatud ja nõuetele vastavates ruumides või omaette hoones, kuhu on lubatud siseneda vaid isikutel, kellele vahtkond otseselt allub ja kellel on vahtkonna revideerimise õigus. Vahtkonna vahipostid paiknevad või liiguvad skeemidel kindlaks määratud kohtadel. Vahipostidel võivad asuda spetsiaalrajatised (näit vahitorn), mis hõlbustavad tunnimehel valveülesande täitmist. Vahtkondlased on varustatud vähemalt lahinguvarustusega ja neile kinnistatud tulirelvadega koos ette nähtud koguse laskemoonaga. Relvade laadimine, tühjakslaadimine ning hoiustamine toimub ohutuse mõttes kindlaks määratud kohas ja käsklustega.

Vaata ka

• Vahiteenistus
• Tunnimees