Eesti õhuvägi

Õhuväe embleem

Tunnusmärk

Märgis sabatüüril

Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe väeliik, mille põhiülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide õhukaitse tagamine.

Ülesanded

Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine. Õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt.

Koosseis

Õhuväe staabi embleem

Õhuväe ülem on kolonelleitnant Jaak Tarien. Õhuväe ülema alluvuses on juhtimisorgan – Õhuväe Staap.

Õhuväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu, sest õhuvägi koosneb enamuses kaadrikaitseväelastest.

Õhuväe koosseisu kuuluvad üksused:

• Õhuseiredivisjon (Ämaris)
• Lennubaas (Ämaris)

Õhuväe koosseisus on väike lennuallüksus, mis on mõeldud piiratud mittesõjalise toetuse osutamiseks maaväele.

Õhuseire

Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuseiresüsteem on BALTNET. 1998. aastal alanud projekti eesmärgiks on Balti regiooni õhuruumi lennuliikluse tuvastamine, vaatlus ja kontroll.

Pärast Balti riikide ühinemist NATOga 2004. aastal, integreeriti BALTNET Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNETi ülesandeks lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine.

Tehnika

Õhuväe lennuvahendid:

• Vaatlushelikopter Robinson R-44
• Transpordilennuk An-2

Õhuväe koosseisu on kuulunud ka renditud õppereaktiivlennukid Aero L-39C

Õhuväe radarisüsteemid:

• Lockheed Martin TPS-77
• ASR-8
• VERA-E

Ajalugu

Vabadussõda

Eesti Vabariigi õhuväe eelkäija õhukaitse ajalugu ulatub tagasi 1918. aasta 21. novembrini, mil loodi Inseneripataljoni juurde lendurite poolrood.

Narva vabastamisel jaanuaris 1919 saadi Punaarmeelt saagiks lennuk Farman HF 30, mis seati eesti lennuväelaste poolt lennukorda 30. jaanuariks 1919 ning siis tehti sellel ka esimesed proovilennud. Veebruaris 1919 tehti aga samas ka esimesed lahinglennud Narva rindelõigus (lendur Ernst Damm, lendurvaatleja Jakob Tillo). Peale seda kui pommid ja bensiin oli ära kulutatud, võeti lennuk koost lahti ning toimetati raudteel Tallinna.

27. aprillil 1919 saabusid Tallinna aurikul Swanholm kaks briti lennuinstruktorit (Claude Emery ja Swatridge) koos kahe motoristiga ning neli brittidelt ostetud lennukit: kaks Norton Thompson NT-2B õppe-lennupaati ning kaks BE-2a õppelennukit. 30. aprillil 1919 koostati eesti lennukite esimene nimekiri, kus briti lennukikandjalt Vindictive välja kaubeldud oli Sopwith Camel nr 5 all seal esimese britina kirjas. BE-2a lennukid said samas nimekirjas nr 6 ja 7, hiljem lisandus veel DFW C V luurelennuk (registris nr 10).

Farman HF (Karl Haas, lendur, lendurvaatleja Jaan Schultz) 30 läks 11. juunil 1919 taas Narva rindele, jõudis sellel teha veel mõned lennud, aga siis otsustati see lennuk anda üle Loodearmeele. Haas ja Schultz, Gustav Oamer kolisid Narva rindelt Lõunarindele, oktoobris 1919 ühinesid nendega lendur Damm ja lendurvaatleja Friedrich Bergmann ühel BE-2a õppelennukil, mida asusid samuti luurelendude sooritamiseks kasutama.

Peale nende õnnestus remontida ka sakslaste poolt mahajäetud lennukeid, nii et 1919. aasta lõpuks oli lennuväe kasutuses juba 40 lennukit, tähelepanuväärne on, et kõik need olid jõutud hankida vaid ühe aasta jooksul.

Ülemad pärast taasloomist

7. veebruar 1994 – 1. jaanuar 1996	kolonel Vello Loemaa
1. jaanuar 1996 – 17. veebruar 1997	kolonel Teo Krüüner (kohusetäitja)
17. veebruar 1997 – 20. veeburar 1998	kolonel Vello Loemaa (kohusetäitja)
20. veebruar 1998 – 21. mai 1998	kolonel Teo Krüüner (kohusetäitja)
21. mai 1998 – 25. august 1999	kolonel Teo Krüüner
25.08.1999 – 5. veebruar 2000	kolonel Valeri Saar (kohusetäitja)
5. veebruar 2000 – 23. juuli 2004	kindralmajor Teo Krüüner
24. juuli 2004 – 2. mai 2005	kapten Mart Vendla (kohusetäitja)
3. mai 2005 – 20. august 2006	kolonel Valeri Saar (kohusetäitja)
21.august 2006 – 12.märts 2007	major Rauno Sirk (kohusetäitja)
13. märts 2007 – 14. august 2012	brigaadikindral Valeri Saar
alates 15. augustist 2012	kolonelleitnant Jaak Tarien

Vaata ka

• Õhukaitse
• Õhuvägi

Kirjandus

• Frederik Gerdessen, Toivo Kitvel, Johannes Tilk. "Aeg, mehed, lennukid. Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani". Tallinn, 2001.

Välislingid

• Õhuväest kaitseväe kodulehel