Sisekaitse Valverügement
Sisekaitse Valverügement oli Eesti Vabariigi kaitsejõudude koosseisu kuulunud sisekaitseüksus, aastail 1991–1993.
Sisekaitseüksused: Sisekaitse Valverügement ja Sisekaitse Operatiivrügement moodustati Eesti Vabariigi kaitsejõudude koosseisus, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 65 5. märtsil 1992. Sisekaitse Valverügement allus otseselt ja vahetult Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektorile ja viimase kaudu Eesti Vabariigi siseministrile.
Sisekaitse Valveügemendi I pataljon asus Tallinnas Magasini tänav 31 ja II pataljon Rummu alevikus endises Vene armee kasarmus (Rummu vangla jt välisvalves).
Sisekaitse Valverügemendi ajutise põhimääruse kohaselt oli rügemendi funktsioonid:
- teostada kinnipidamiskohtade välisvalvet;
- abistada kinnipidamiskohtade administratsiooni sisevalve teostamisel;
- kindlustada kinnipidamiskohtadele eritranspordi ja saatemeeskonna süüdimõistetute ja vahi alla võetud isikute konvoeerimiseks;
- teha kinnipidamiskohtade administratsiooni ning politseiga koostööd kinnipidamiskohtade valve tagamisel, süüdimõistetute ja vahi alla võetud isikute põgenemise ennetamisel, tõkestamisel ning nende tagaotsimisel põgenemise korral;
- võtta osa kinnipidamiskohas toimuva korratuse, tulekahju, plahvatuse või muu erakorralise sündmuse lokaliseerimisest ja likvideerimisest, süüdimõistetute või vahialuste kuritegeliku ründe tõkestamisest ning nende poolt võetud pantvangide vabastamisest[1].
22. jaanuaril 1993 taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega nr 20 Sisekaitse Valverügemendi baasil Üksik-vahipataljon[2]. Üksik-vahipataljo allutati Kaitsejõudude Peastaabile.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Sisekaitseüksuste moodustamise ja nende ajutise põhimääruse kinnitamise kohta, RT 1992, 10, 155
- ↑ Sisekaitse Valverügemendi ümberformeerimise kohta, RT 1993, 4, 66