Riho Terras

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib sõjaväelasest ja poliitikust; matemaatiku kohta vaata artiklit Riho Terras (matemaatik)
Riho Terras
Riho Terras
Terras 2022. aasta Arvamusfestivalil Paides
Euroopa Parlamendi liige Eestist
Ametis
Ametisse asumise aeg
1. veebruar 2020
Isikuandmed
Sündinud 17. aprill 1967 (57-aastane)
Kohtla-Järve
Erakond Isamaa
Abikaasa Kaili Terras
Alma mater Müncheni Bundeswehri Ülikool
Elukutse sõjaväelane
Tegevusala poliitika
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne  Eesti
Teenistus Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg 1991–2018
Auaste kindral
Juhtinud

Riho Terras (sündinud 17. aprillil 1967 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik ja erusõjaväelane, auastmelt kindral. 5. detsembrist 2011 kuni 5. detsembrini 2018 oli Terras Eesti kaitseväe juhataja.[1][2] 1. veebruarist 2020 on ta Euroopa Parlamendi liige.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Terras lõpetas 1985. aastal Kohtla-Järve 5. Keskkooli.[3]

Akadeemiline haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1989–1993 õppis Terras Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas. Üliõpilasena oli ta aktiivne Kaitseliidus. Kutseliseks sõjaväelaseks hakkamise tõttu jäi Tartu Ülikool lõpetamata. Aastatel 1994–1998 õppis Terras Müncheni Bundeswehri Ülikoolis riigi- ja ühiskonnateaduse erialal ning omandas magistrikraadi.

Sõjaväeline haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Sügisel 1991 läbis Riho Terras kahekuulised ohvitserikursused nooremleitnandina[1]. 1999. aastal läbis Vahipataljoni ülemaks saanud Terras Šveitsis pataljoniülema kursused.

Teenistus sõjaväelase ja riigiametnikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Terras vabariigi aastapäeva paraadil kõnet pidamas (2016)
USA kindral Martin E. Dempsey (vasakul) tutvustab Terrasele oma staabiohvitsere (2015)

Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho Terras kolm aastat sundaega Nõukogude mereväes. Ajateenijana käis ta oma laevaga Liibüas, Süürias ja Kuubal.

Pärast Bundeswehri Ülikooli lõpetamist 1998. aastal edutati Terras Tallinna Üksiku Vahipataljoni ülemaks. Aastatel 2001–2004 oli Riho Terras Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis[1] ja Poolas. Eestisse naasmise järel oli ta Kaitseväe Peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem ning peastaabi ülema asetäitja operatiivalal[1]. Iraagi sõja ajal oli ta 2007. aasta veebruarist augustini Iraagis NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja[1], kus tema pädevusse kuulusid Iraagi sõjaväe väljaõpetamisega seotud personali-, logistika- ja finantsküsimused.

Riho Terras on olnud ka Kaitseliidu peastaabi ülem.

2008.– 2010. aastal oli Riho Terras Kaitseministeeriumi kantsler.[1] 2008. aasta detsembri alguses ülendati ta koloneliks,[4][5] 2011. aasta juunis sai brigaadikindrali sõjaväelise auastme.[1]

Alates 1. märtsist 2011 sai Riho Terras kaitseväe peastaabi ülemaks.[6]

Kaitseväe juhatajana[muuda | muuda lähteteksti]

13. oktoobril 2011 nimetas Eesti valitsus Riho Terrase kaitseväe juhatajaks alates 5. detsembrist 2011.

17. septembril 2016 valiti Riho Terras NATO sõjalise komitee vanemaks.[7]

2018. aasta lõpul andis Terras Kaitseväe juhtimise üle kindralmajor Martin Heremile.[8]

Terrase teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud rahvusvaheliste liitlassuhete süvendamist (sh liitlasüksuste Eestisse toomist), vanemallohvitseride rolli tõstmist, välkõppekogunemiste ja reservsüsteemi terviklikult hõlmavate suuremahuliste õppuste sisseviimist.[9]

Töö erasektoris[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Kaitseväe juhataja ametipostilt lahkumist läks Terras 2019. aasta algul tööle ettevõttesse Milrem Robotics, kus juhtis ettevõtte kaitsedivisjoni.[10]

Tegevus poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]

Märtsis 2019 teatas ta, et kandideerib erakonna Isamaa esinumbrina Euroopa Parlamenti.[11] Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust sai Eesti Euroopa Parlamendis ühe koha juurde ja Riho Terrasel tekkis võimalus asuda tööle Euroopa Parlamendi liikmena.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 1724 häält ning osutus valituks.

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

„ Ukraina väga kohutaval näitel tõdeme, et sõda on suurim katastroof, mis inimühiskonnaga juhtuda võib. “

06.10.2023 Riho Terras, Isamaa aseesimees, Euroopa Parlamendi liige


[12]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Terrase abikaasa on diplomaat Kaili Terras, neil on kaks poega[13]: Hendrik Johannes (sündinud 1993) ja Uku Karl (sündinud 2005).

Riho Terras kuulub korporatsiooni Sakala. Ta räägib vabalt eesti, vene, saksa ja inglise keelt.

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Kindralmajor Riho Terras intervjuud andmas, 2014
Kindralmajor Riho Terras Ameerika Ühendriikide 1. soomusbrigaadi M1A2 Abramsi tankis, 2014
Õlak Auaste Kuupäev
Nooremleitnant Veebruar 1992
Leitnant 23. november 1993[14]
Kapten 20. juuni 1996[15]
Major 18. veebruar 2000[16]
Kolonelleitnant 20. juuni 2005[17]
Kolonel 1. detsember 2008[4]
Brigaadikindral 16. juuni 2011[18]
Kindralmajor 18. veebruar 2013[19]
Kindralleitnant  5. veebruar 2015[20]
Kindral  20. veebruar 2017[2]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Teenete- ja rinnamärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti teenetemärgid
Kotkaristi I klassi teenetemärk veebruar 2018[21]
Kotkaristi IV klassi teenetemärk 23. veebruar 2005[22]
Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist 28. november 2018[23]
Kaitseliidu Valgeristi III klass
Kaitseministeeriumi II klassi teenetemärk
Kaitseväe teenetemärk (riigikaitselised teened) 22. veebruar 1999
Mereväe teenetemärk "Usk ja Tahe" III klass "Raudankur"
Kaitseliidu teenetemärk
Kaitseväe peastaabi teeneterist
Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal
Kaitseliidu teenetemedali III klass
Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"
Võidutule kandja medal
Teabeameti teenetemedali II klass
Balti Kaitsekolledži teenetemärk (kuldne)
Kaitseliidu Kooli eriteeneterist
Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist 12. juuni 2001[24]
Välismaised teenetemärgid
Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist 10. september 2015 (Norra)[25]
Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist 13. mai 2014 (Soome)[26]
Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst 18. märts 2014 (Poola)[27]
Auleegioni orden (ohvitser) 4. september 2013 (Prantsusmaa)[28]
Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suur teeneterist tähega 9. juuli 2013 (Saksamaa)[29]
Viestursi I klassi orden 5. juuni 2012 (Läti)[30]
Bundeswehri Kuldne Aurist 20. aprill 2011 (Saksamaa)[31]
NATO Medal NATO Treeningmissiooni eest Iraagis [viide?]
Soome Reservväelaste Liidu teenetemedal [viide?]
OSMTH Grand Priory of Scandinavia Pro Merito medal [viide?]
Rinnamärgid
Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk
Ohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk
Vahipataljoni märk

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Riho Terras NATO staabielement Eesti hoone avatseremoonial koos Saksa kindralleitnant Manfred Hofmaniga. (2016)
Riho Terras koos Tšehhi kindrali Petr Paveliga NATO peakorteris. (2017)
Alates Kuni Teenistus
Märts 1992 November 1992 Kompaniiülem, Kalevi üksik-jalaväepataljon, Eesti maavägi, Eesti kaitsevägi
November 1992 November 1993 Staabiülem, Kalevi üksik-jalaväepataljon, Eesti maavägi, Eesti kaitsevägi
Detsember 1993 Jaanuar 1994 Kompaniiülem, Põhja üksik-jalaväekompanii, Eesti maavägi, Eesti kaitsevägi
Mai 1998 Jaanuar 2000 Ülem, Vahipataljon, Eesti maavägi, Eesti kaitsevägi
Jaanuar 2000 Detsember 2000 Peastaabi ülem, Kaitseliit
Detsember 2000 Juuli 2004 Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis ja Poola Vabariigis
August 2005 Jaanuar 2006 Analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna ülem, Kaitsejõudude peastaap, Eesti kaitsevägi
Jaanuar 2006 Jaanuar 2007 Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem , Kaitsejõudude peastaap, Eesti kaitsevägi
Veebruar 2007 September 2007 Staabiülema asetäitja, NATO Iraagi treeningmissioon
September 2007 Veebruar 2008 Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem, Kaitsejõudude peastaap, Eesti kaitsevägi
Veebruar 2008 November 2008 Ülema asetäitja operatiivalal, Kaitsejõudude peastaap, Eesti kaitsevägi
Detsember 2008 Detsember 2010 Kantsler, Kaitseministeerium
Jaanuar 2011 Veebruar 2011 Ülema asetäitja operatiivalal, Kaitseväe peastaap, Eesti kaitsevägi
18. veebruar 2011 4. detsember 2011 Ülem, Kaitseväe peastaap, Eesti kaitsevägi
5. detsember 2011 5. detsember 2018 Kaitseväe juhataja, Eesti kaitsevägi

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Riho Terras: ühiskonna toetus meile on äraütlemata kõrge" Postimees, 6. detsember 2011, lk 4
  2. ↑ 2,0 2,1 "13. R. Terrasele sõjaväelise auastme andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 20. veebruar 2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Kindral Riho Terras". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2017. Vaadatud 24. veebruaril 2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 "76. R. Terrasele sõjaväelise auastme andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 1. detsember 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 26. november 2015.
  5. ↑ Kolonel Terras võtab üle kaitseväe peastaabi juhtimise. Delfi, 13. veebruar 2011
  6. ↑ Ilves nimetas Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks[kõdulink]
  7. ↑ Terras valiti NATO sõjalise komitee vanemaks
  8. ↑ "Galerii ja video: Herem võttis Terraselt kaitseväe juhtimise üle" ERR, 3. detsember 2018
  9. ↑ Peeter Tali (11. veebruar 2024). "PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam". Postimees. Vaadatud 12. veebruar 2024.
  10. ↑ "Kindral Riho Terras asub tööle kaitsetööstusettevõttes Milrem Robotics" ERR, 21. jaanuar 2019
  11. ↑ Raul Ranne (27. aprill 2019). "Riho Terras: Kodus on kindraliks mu armas abikaasa". Eesti Päevaleht. Vaadatud 12. november 2019.
  12. ↑ 06.10.2023 13:54, Riho Terras, [Riigikaitset ja rahvast ei tohi vastandada https://www.err.ee/1609124303/]
  13. ↑ Uueks kaitseväe ülemaks võib saada Riho Terras
  14. ↑ "18. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 18. november 1993. Vaadatud 26. november 2015.
  15. ↑ "74. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 20. juuni 1996. Vaadatud 26. november 2015.
  16. ↑ "89. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 18. veebruar 2000. Vaadatud 26. november 2015.
  17. ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine 20.06.2005". Riigi Teataja. 20. juuni 2005. Vaadatud 26. november 2015.
  18. ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine". Riigi Teataja. 16. juuni 2011. Vaadatud 26. november 2015.
  19. ↑ "28. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 18. veebruar 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2016. Vaadatud 26. november 2015.
  20. ↑ "79. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 5. veebruar 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. september 2016. Vaadatud 26. november 2015.
  21. ↑ Karel Reisenbuk (5. veebruar 2018). "Presidendilt saab teenetemärgi 166 inimest". Postimees. Vaadatud 5. veebruar 2018.
  22. ↑ "Kotkaristi IV klassi teenetemärk". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  23. ↑ "Kaitseminister tänas riigikaitsesse panustajaid teenetemärgiga". Kaitseministeerium. 28. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2018. Vaadatud 29. november 2019.
  24. ↑ "EROK teeneteristi kavalerid". Eesti Reservohvitseride Kogu. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 26. november 2015.
  25. ↑ "Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 6. detsember 2015.
  26. ↑ "Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  27. ↑ "Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  28. ↑ "Sandor Liive ja Riho Terras Auleegioni kavaleriks". Õhtuleht. Vaadatud 6. detsember 2015.
  29. ↑ "Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  30. ↑ "1st Class of the Order of Viesturs". Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2017. Vaadatud 6. detsember 2015.
  31. ↑ "FOTOD: Kolonel Riho Terrasele anti üle Saksamaa kõrgeim sõjaväeline autasu". Delfi. Vaadatud 6. detsember 2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Neeme Väli 		Kaitseväe peastaabi ülem
18. veebruar 2011 – 4. detsember 2011 		Järgnev
Peeter Hoppe
Eelnev
Ants Laaneots 		Eesti kaitseväe juhataja
5. detsember 2011 – 5. detsember 2018 		Järgnev
Martin Herem
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riho_Terras&oldid=6613039"