Jaan Junkur

Allikas: Vikipeedia

Jaan Junkur VR I/3 (24. veebruar 1887 Holdre vald, Viljandimaa27. jaanuar 1942, Sevurallag, Sosva, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Sündis talupidaja Jaan Junkru peres. Teenis tsaariarmees ning lõpetas Vilno sõjakooli. Teenis ohvitserina Tartus aastail 1912–1914.[1]

Teenistus Eesti sõjaväes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti sõjaväes teenis Junkur aastail 19181940. Võitles Vabadussõjas. Teenis hiljem Eesti välisesindustes. Aastail 1939–1940 oli Junkur Harju Sõjaväeringkonna ülem.[1]

Represseerimine ja surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaväest saadeti Junkur erru 17. augustil 1940, mille järel asus tööle ENSV Töö Rahvakomissariaadis tõlgina. Küüditati 14. juunil 1941 Nõmmelt koos abikaasa Lindaga. Viidi Sevurallagi Sosva laagrijaoskonda, kus toodi 25. novembril 1941 raskesti haigena laagrihaiglasse. Suri kaks päeva hiljem. Pärast surma, 28. veebruaril 1942, määras erinõupidamine Junkrule kõrgeima karistusmäära.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Jaak Pihlau. Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele. Tallinn: Umara 2007, lk 103.