Svaasimaa

	svaasi Umbuso weSwatini
	inglise Kingdom of Eswatini

	svaasi Umbuso weSwatini
	inglise Kingdom of Eswatini
	Svaasimaa lipp Svaasimaa vapp
Riigihümn	"Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati"; "Oh God, Bestower of the Blessings of the Swazi"
Pealinn	Mbabane
Pindala	17 364 km²
Riigikeel	svaasi ja inglise
Rahvaarv	1 230 506 (2023)
Rahvastikutihedus	70,9 in/km²
Kuningas	Mswati III
Peaminister	Russell Dlamini
Iseseisvus	6. september 1968
SKT	12,41 miljardit $ (2019)
SKT elaniku kohta	11 161 $ (2019)
Valuuta	Svaasimaa lilangeni (SZL)
Ajavöönd	UTC+2:00
Tippdomeen	.sz
ROK-i kood	SWZ
Telefonikood	268

Svaasimaa (aastast 2018 ametlikult eSwatini Kuningriik) on väike merepiirita kuningriik Lõuna-Aafrikas. See piirneb lõunas, läänes ja põhjas Lõuna-Aafrika Vabariigi ning idas Mosambiigiga.

Riigi ulatus põhjast lõunasse on 200 km ja läänest itta 130 km. Idaosa on mägine, Mosambiigi piiril asuvad kuni 810 m kõrgused Lebombo mäed. Kliima on mõõdukas. Suvel võib õhutemperatuur ulatuda 40°C-ni. Vihma sajab peamiselt suvel. Lääneosas sajab rohkem, kuni 200 mm aastas.

Rahvastik

Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%). Väiksemal arvul elab Svaasimaal tsongasid ja Euroopa päritolu inimesi.

Svaasimaal on AIDSi epideemia. 26,1% täiskasvanutest on nakatunud HIV-ga. See on kõrgeim näitaja maailmas. 20. aastates noortest on nakatunud rohkem kui pooled. AIDSi tõttu on riigi keskmine oodatav eluiga vaid 32 aastat, mis on madalaim maailmas.

Ajalugu

Pärimuse kohaselt on svaasi rahvas enne 16. sajandit rännanud praeguse Mosambiigi territooriumilt lõuna poole. Pärast mitmeid konflikte praeguse Maputo piirkonnas elava rahvaga asusid svaasid 1750. aasta paiku elama KwaZulu põhjaossa. Suutmata vastu seista suulude kasvavale jõule, asusid svaasid 19. sajandi alguses aegamööda elama praegusele Svaasimaale.

Nad kinnitasid kanda mitme võimeka liidri juhtimisel. Tähtsaim neist oli Mswati II, kellega svaasid seostavad oma nimetust. Tema juhtimisel laiendasid svaasid 1840. aastatel oma territooriumi edela suunas ning kindlustasid lõunapiiri suuludega.

Kokkupuude Suurbritanniaga algas Mswati II valitsemisaja alguses, kui ta palus Briti võimudelt Lõuna-Aafrikas abi suulude röövretkede vastu Svaasimaale. Mswati II valitsemisajal asusid Svaasimaale elama ka esimesed valged. Pärast Mswati surma sõlmisid svaasid leppeid Briti ja Lõuna-Aafrika võimudelt mitmes küsimuses, sealhulgas iseseisvuses, eurooplaste pretensioonides loodusvaradele, haldusvõimus ja julgeolekus. Lõuna-aafriklased haldasid svaaside huvisid 1894–1902. Aastal 1902 võtsid juhtimise üle britid.

1921. aastal asutas Svaasimaa esimese seadusandliku kogu. See oli nõukogu, mis koosnes eurooplaste valitud esindajatest, kes olid volitatud Briti ülemvolinikule nõu andma mittesvaasi asjades. 1944 möönis ülemvolinik, et nõukogul puudub ametlik staatus, ning tunnistas ülempealiku ehk kuninga kohalikuks võimuks, kellel on õigus anda svaasidele õiguslikult siduvaid käske.

1921. aastal sai pärast regentkuninganna Labotsibeni Gwamile Mdluli 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks" (Ngwenyama) ehk ülempealikuks Sobhuza II. Koloniaalvõimu algaastatel arvestas Suurbritannia, et Svaasimaa saab lõpuks Lõuna-Aafrika Vabariigi osaks. Ent pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Lõuna-Aafrikas süvenes rassiline diskrimineerimine, hakkas Suurbritannia Svaasimaad ette valmistama iseseisvuseks. Poliitiline tegevus elavnes 1960. aastate algul. Asutati mitu parteid ning hakati taotlema iseseisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras 1964. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis. Aastal 1968 lõppes Briti koloniaalperiood ja Svaasimaa iseseisvus.