Tahvelarvuti

Allikas: Vikipeedia

Tahvelarvuti (inglise keeles tablet computer, tablet) on kaasaskantav, mobiilne personaalarvuti, puutetundliku ekraaniga, ja mis kasutab traadita internetiga ühendust. Tahvelarvuti on väiksem kui sülearvuti, ning suurem nutifonist ja pihuarvutist. Tihti kasutakse internetis surfamiseks. Tahvelarvuti juhtimiseks kasutakse stiilust, näpu puudet, virtuaalklaviatuuri, harvemini füüsilist klaviatuuri.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed tahvelarvutid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xerox'i töötaja Alan Kay 1968 aastal ja esitles esimest prototüüpi 1971 aastal. Kay nimetas seda "Dynabookiks". Esimene müüdud tahvelarvuti oli Apple'i MessagePad 1993 aastal, mida tihti nimetatakse Newton'iks, tõenäoliselt Newton on operatsioonisüsteemi nimi, millel töötas MessagePad. MessagePad ei saavutanud suurt müügiedu.

Mõistet Tablet PC kasutas esimest korda Microsoft, defineerimaks oma uut arvuti-standardit, 2001 aastal.

1987. aastal alustas Apple oma tahvelarvuti projekti, mis hõlmas enda alla kolme seadme väljatulekut, millest ilmus üks aastal 1993 ja selleks oli Apple Newton, olles väikseim (see oli üsna märkimisväärne saavutus, see kaalus 800g ja oli 6 tollise ekraaniga.)

Microsoft Tablet PC[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juunis 2000. aastal tutvustas Bill Gates kõige esimest prototüüpi tahvelarvutist, mis oli osa .Net strateegia esitlusest. Kuigi see oli märkimisväärne osa sellest esitlusest, ei ilmunud meedias sellel teemal mitte ühtegi artiklit. Sama aasta novembris esitles Gates tahvelarvutit uuesti, mis oli sama riist(???)varaga. Siis esitles ta seda kui "pliiatsiga arvuti kasutamine."

Aastal 2001 tuli välja jällegi uue prototüübiga mille eesmärk oli näidata maailmale, et pliiatsiga saab kirjutada arvutisse ilma tinti raiskamata.

Apple iPad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene põlvkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Steve Jobs, iPadi tutvustamas
2007 aastal esitas Apple iPhone'i mis tõi ta tagasi mobiilsete seadmete turule. 2009 aastal liikusid juba kuulujutud Apple'i tahvelarvutist. Nimedeks arvati 'iTablet' või 'iSlate'. iPad'i esitles pressikonverentsil 27. Jaanuaril 2010 Steve Jobs. Jobs hiljem rääkis, et Apple oli arendanud iPadi enne kui ilmus iPhone, kui ta mõtles, et need ideed võivad ju ka töötada telefoni peal. Apple hakkas iPad'i eeltellimusi võtma vastu 12. Märtsil 2010. WIFI'ga varustatud iPad jõudis kasutajateni 3. Aprill 2010. WIFI ja 3G võimalustega iPad aga 30. Aprillil samal aastal. Esimese iPadi mõõtmed olid järgmised 243mm kõrgust, 190mm laiust ja 13 mm sügavust. See oli varustud 1024 × 768 pikslise, 197×148 mm vedel kristall ekraaniga. (diagonaal (246.4 mm)), millel on võimalik näppudega trükkida ja kriimustuskindel klaas.

Teine põlvkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

2. Märtsil 2011 tutvustas pressikonveretsil Steve Jobs uut iPadi, ehk iPad 2'te , hoolimata sellest, et oli ise tervislikel põhjustel firmast eemal. iPad 2 on 33% õhem kui tema eelkäia. iPad 2'l on kiirem protsessor, dual core Apple A5. Apple väidab, et see on oma eelkäiast 2 korda kiirem ja kuni 9 korda kiirem graafika laadimine. Sellel on mõlemal küljel kaamera, nii ees, kui ka taga, mis võimaldab suhtlust läbi Facetime'i.Sellel on ka kolmeteljeline güroskoop. Ka sellel on ette nähtud 10 tundi aku kestvust. Lisaks on iPadil nagu ka iPhone'il multitouch ekraan, mis võimaldab sõrmedega erinevaid liigutusi ja viipeid ekraanil, sealhulgas kasutades mitmeid sõrmi korraga. iPad 2 jõudis müügile 11. Märtsil 2011.

iPad on olnud eeskujuks paljudele teistele firmadele. Seda müüdi esimese aastaga 15 miljonit tükki. iPad rajas tee uuele tahvelarvutite ajastule. Aastast 2011 iOS 5 uuendustega ei ole vaja enam uue iPadi tööle panemiseks ühendada seda arvutiga, mis võimaldab eelnevalt arvutita inimestel seda osta. Eelnevalt polnud see võimalik.

Teised tahvelarvutid iPadi järel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varajased vastased Appeli iPadile turul võistlemaks tahvelarvutitena mitte kui PC'l baseeruvad, nendeks olid 5" Dell Streak, mis nägi päevavalgust Juunis 2010, ja originaalne 7" Samsung Galaxy Tab, mis nägi päevavalgust Septembris 2010.

2011 aasta septembris esitles Amazon oma tahvelarvutit Kindle Fire millel on 7 tolline ekraan. See on seotud tihedalt Kindle e-raamatute poega ning muude Amazoni teenustega nagu muusika, video ja muud teenused. Kindle'l on peal oma haru Androidi süsteemist mis võimaldab kiiret internetis liikumista. Selle hinnaks on vaid 199$ mis on võrdlemisi soodne võrreldes iPadi 499$. Amazon väidab, et toote hind on madal kuna ta üritab selle raha tagasi teenida müües teenuseid läbi Kindle, sealhulgas muusika, videod, app'id ja muud.

Ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahvelarvuti teeb õhukeseks see, et kõik komponendid mis on tahvelarvuti sees on võimalikult tihedalt pakitud, et säästa ruumi. Tahvelarvutitel kasutatakse tavaliselt väiksemaid protsessoreid, jällegi ruumi kokkuhoiu mõttes ja lisaks, et tekiks vähem kuumust, sest arvutitel tekitab kuumus töörikkeid. Tavaliselt kasutatakse tahvelarvuti "ajuks" Mikroprotsessorit. Tahvelarvutid saavad tööks vajaliku energia tavaliselt akult, mis kestab erinevtel arvutitel 8 tunnist kuni 10 tunnini. Mõnedel tahvelarvutitel on vahetatav aku aga teistel nagu iPad on see sisse ehitatud ja on võimalik vahetada ainult esinduses. Lisaks on erinevatel tahvelarvutitel sisse ehitatud järgmised lisaseadeldised mis hõlbustavad tööd.

Puutetundlik ekraan[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Takistuslik Puute-ekraan - Puutekraan hõlmab endas klaasi milles on kaks kihti juhtivad metalli. Need kaks kihti on eraldatud eraldajaga mis ei lase neil kokku puutuda. Kui ekraan töötab on mõlemas kihis elektrivool tagatud. Kui kasutaja katsub ekraani siis need kaks kihti puutuvad omavahel kokku ning nendest jookseb vool läbi, mis järel arvuti arvutab täpse kokkupuute koha koordinaadid ning annab need edasi driverile, mis annab käsklused edasi operatsioonisüsteemile. Sellel ekraanil on suhteliselt keeruline teha mitme sõrme toiminguid, kuid see ei ole võimatu.
  • Mahutuvuslik Puute-ekraan - Käsklusi esitatakse sarnaselt arvutihiirele. Samamoodi töötab ka ekraan kui sa hoiad sõrme pikka aega mingil kohal. Laeng koguneb sinna kohta kus on sinu sõrm ning osa sellest laengust kandub ka sinusse, läbi selle saab jällegi arvutada kui kaua ja kus oled oma sõrme hetkel hoidnud. Sellel semal süsteemil toimivad ka pliitatsid.
  • Multi-touch - Seda esitles Apple, sellel ekraanil on võimalik mitme sõrme liigutused. Inimene kannab väikest laengut mille ta annab edasi puudutades ekraani ja seeläbi saab arvuti kindlaks määrata kus kohas on kasutaja ekraani puutunud.

Teised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kiirendusandur - on liides mis võimaldab tuvastada liigutusi, mida seade teeb. See võimaldab kasutajal paindlikemaid kasutusvõimalusi, kuna seade ei pruugi olla koguaeg ühes kindlas suunas. Selle abil on ka võimalik määrata seadme asukoht seotult Maa keskpunktiga, sellega on võimalik tuvastada ka liikumisi, mida on võimalik kasutada kui nuppe tarkvara või mängudes liikumise jaoks.
  • Mahutavus - Seadmetele on tavaliselt võimalik salvestada informatsiooni, milleks osa seadmeid kasutab mp3-mängijatele sarnaseid flash mälusid. Mõnele on võimalik lisada ise ka mälukaart. Enamustel on sisse ehitatud SDD ketas, mis on vastupidavam vigastustele mida võib tekitada seadme liigutamine.
  • Juhtmevaba internet - Enamjaolt on kõik seadmed varustatud WIFI seadmega ning see on saanud selle kindlaks osaks, keerulisem on saavutada juhtmega ühendus, kuna tegu on siiski mobiilse seadmega. Kasutatakse ka Bluetoothi andmete edastamiseks või teise seadmega ühendamiseks.

Operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahvelarvutid, nagu ka tavalised arvutid, on võimelised töötama mitmetel operatsiooni süsteemidel. Neid on kahte klassi, ühed mis baseeruvad tavalise arvuti operatsiooni süsteemidel ja teised mis on programmeeritud just nendele seadmetele ehk "telefoni sarnased" operatsiooni süsteemid.

Lauaarvuti sarnaste operatsiooni süsteemide arndusega tegelevad näiteks Microsoft, Linux, HP ning teised. Telefoni sarnaste süsteemide arendusega tegelevad peamiselt Apple, iOS'i näol ja Google,Androidi näol.

iOS[muuda | redigeeri lähteteksti]

Android

iOS oli algselt ehitatud iPhone'le ning kandis algselt nime OS X. Peale iPadi väljatulekut nimetati see ümber iOS'ks, seda operatsiooni süsteemi kannavad nii iPod, iPhone kui ka iPad. iOS on küll programmi keeleliselt OS X põhimõtteliselt sama, kuid sellel pole nii võimast graafilist lahendus. Apple tutvustas esmakordselt võimalusi pilti suurendada ja vähendada kahe näpuga.

Android[muuda | redigeeri lähteteksti]

Android on operatsiooni süsteem mobiilsetele seadmetele, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. Seda arendatakse Open Handset Alliance poolt, mida juhib Google. Android baseerub operatsiooni süsteemil Linux kernelil, ning on kirjutatud keeles C, enamus appe jookseb application framework'i peal mis on enamasti ühilduvad Javaga.

Teised lahendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asus Eee Pad Transformer[muuda | redigeeri lähteteksti]

ASUS Eee Pad Transformer on tahvelarvuti mida on võimalik ühendada ka klaviatuuriga, muutes selle sülearvutiks. ASUS Eee Pad Transformeril on 10 tolline ekraan multi-touch omadustega ning ekraani resulutsioon on 1280x800 pikslit. Lisaks on sellel WIFI ja 3G võimalused. Ühilduval klaviatuuril on täissuuruses QWERTY klaviatuur, 2 USB 2.0 porti ja SD kaardi lugeja. Lisaks sellel on lisataval klaviatuuril ka lisa aku, mis lisab 9,5 tunnisele kasutusajale juurde veel 6,5 tundi ehk kokku koos klaviatuuriga on arvuti võimeline töötama 16 tundi. ASUS Eee Pad Transformer operatsiooni süsteemiks on Android 3.1 (Honeycomb).

HP Pavilion TX1000 Series Tablet PC[muuda | redigeeri lähteteksti]

On pööratava ekraaniga arvuti. Millel on ekraan kere küljes kinni kuid on võimalik muuta tavaline sülearvuti tahvelarvuti laadseks, pöörates ekraan kõigepealt kerega 90 kraadise nurga alla ja siis 180 kraadi ümber ekraani telje ning seejärel asetada ekraan tagasi üle klaviatuuri, misjärel on võimalik kasutada arvutit kui tahvelarvuti. Seejuured on võimalik kasutada ka pliiatsit. Selle eelisteks on see, et sellisel juhul on arvuti võimsam ning ei ole vaja arvutile eraldi mobiilset tarkvara, vaid arvuti on suuteline töötama suurte operatsiooni süsteemidega nagu näiteks Windows 7 ja muud sarnased. Lisaks sellele on tavaliselt ka nendel arvutitel rohkem võimalusi ühendada nende külge erinevaid seadmeid nagu näiteks projektor. Nende miinusteks on see, et nad on tunduvalt raskemad ning üsna sügavad. Neid kutsutaksegi tahvelarvuti ja sülearvuti hübriidideks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/tablet-PC
  2. http://www.enotes.com/topic/Tablet_personal_computer
  3. http://www.transmetazone.com/articleview.cfm?articleID=499
  4. http://pencomputing.com/frames/tablet_pc.html
  5. http://computer.howstuffworks.com/question716.htm
  6. http://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system)
  7. http://en.wikipedia.org/wiki/IOS
  8. http://en.wikipedia.org/wiki/ASUS_Eee_Pad_Transformer
  9. http://computer.howstuffworks.com/tablets/tablet1.htm