Mälu (arvuti)

Allikas: Vikipeedia

Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid.

Mälu mahtu mõõdetakse baitides või bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks.

Primaarsalvesti moodustavad operatiiv- ehk põhi- ehk muutmälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised sh. püsimälu kiibid (ROM).

Sekundaarsalvestid ehk välismälud on:

Personaalarvuti mälutüüpide suhted

Primaarsalvestid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Primaarsed andmesalvestid peavad olema ühendatud arvuti protsessoriga. Pöördumine primaarsalvesti poole on palju kiirem pöördumisest sekundaarsalvesti poole, sest nende tööpõhimõtted on täiesti erinevad ja pealegi asub primaarsalvesti protsessorile väga lähedal [1]. Primaarsalvesteid on kolme tüüpi: protsessori registrid, põhimälu ja vahemälu.

Protsessori registrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Register on spetsiaalne eriti kiire mälupiirkond keskprotsessoris. Enne töötlemist peavad kõik andmed olema registrisse üle viidud. Registris võib olla ka üksnes mälupesa aadress, mitte andmed ise.[2]

See, kui palju registreid keskprotsessoris on ja kui suured need on, määrab ära protsessori jõudluse. Näiteks 32-bitise keskprotsessori iga register on 32 bitti lai.[2]

Põhimälu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Põhimälu

Põhimälu ehk operatiivmälu ehk muutmälu (RAM) on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid ja programme. Erinevalt püsimälust toimub seal pidev andmevahetus protsessori ja teiste mäluseadmete vahel.[3]

Muutmälu (RAM) jaguneb kaheks: DRAM (dünaamiline muutmälu) ja SRAM (staatiline muutmälu). SRAM on selline suvapöördusmälu, mis suudab säilitada oma andmed pinge korral, DRAMis peab andmeid aga mingi aja tagant uuendama. Seetõttu on SRAMi mõnevõrra lihtsam toota ja see tarbib vähem voolu kui DRAM. Samas läheb SRAMi puhul aga iga biti salvestamiseks vaja 6 transistorit, kuid DRAMil läheb vaja ainult ühte. Seega on DRAM mõnevõrra odavam ja on tänapäeval levinuim muutmälutüüp personaalarvutitel.[4]

Vahemälu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vahemälu

Vahemälu on mälu sageli kasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. Oma vahemälu võib olla keskprotsessoril (sinna loetakse andmed põhimälust), brauseril (sinna loetakse andmed veebist) ja kõvakettal.[5]

Virtuaalmälu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Virtuaalmälu

Viruaalmälu on suurarvutites kasutatav süsteem, mille puhul programmis antakse infole tingaadressid. Süsteem seab need ise automaatselt vastavusse tegeliku asukohaga põhi- või välismälus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 e-teatmik. Salvesti
  2. 2,0 2,1 e-teatmik. Register
  3. e-teatmik. Põhimälu
  4. "Difference Between SRAM and DRAM | Difference Between | SRAM vs DRAM"
  5. e-teatmik. Vahemälu