Apple Lisa

Allikas: Vikipeedia

Apple Lisa on Apple Inc.-i valmistatud personaalarvuti. Ametlikult on "Lisa" lühend nimetusest "Local Integrated Software Architecture" ('kohaliku integreeritud tarkvaraga arhitektuur'), aga Lisa on ka Apple’i kaasasutaja Steve Jobsi tütre nimi.

Arvuti projekteerimisega tehti algust 1978. aastal. Algsest projektist arenes välja graafilise kasutajaliidesega (GUI) äriklassi arvuti idee. Apple tutvustas Lisat laiemale avalikkusele 1983. aasta jaanuaris. Arvuti algne hind oli 9995 dollarit. Poolteist aastat hiljem katkestas Apple Lisa arendamise ja otsustas odavama Macintoshi kasuks. Väidetavalt kulutas Apple Lisa arendamisele 50 miljonit dollarit ja 200 aasta jagu töötunde.

Riistvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisa riistvara arendust juhtis Robert Paratore. Lisa oli teine tavakasutajale kättesaadav graafilise kasutajaliidesega arvuti, esimene oli Xerox Star. Arvuti kasutas Motorola 68000 protsessorit 5 MHz taktsagedusega. Muutmälu oli Lisal 1 MB. Originaalsel Lisal oli kaks AppleFileWare flopiseadet, mida tunti ka "Twiggy" nime all. Üks seade suutis vastu võtta kuni 871 KBi andmeid.

Lisa 2[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisa 2

Täiendatud Lisa versioon, Lisa 2 Tuli välja 1984. aasta jaanuaris ja selle hind jäi $3,495 ja $5,495 USA dollari vahele. See oli palju odavam, kui originaalversioon ja läks üle ühele 400K Sony microfloppy seadmele. Lisa 2-e oli võimalik osta 512K vahemäluga ja teiste odavamate tarvikutega. Lisa 2-el oli väga algeline emaplaat ilma virtuaalsete komponentideta, aga paljude lisa laiendustega. Sellel oli 2 laiendust RAMi jaoks üks protsessori ja üks I/O jaoks, kõik üksteise suhtes paralleelselt asetatud. Teisel pool emaplaati olid niinimetatud ’Lisa’ laiendused (slot'id) samuti paralleelselt. See paindlikus lubas uuendada Lisa protsessoreid ja andis suurema vabaduse arendajatele.

Tehnoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisa emaplaat

Lisa personaalarvutid olid arvutimaailma eelmise sajandi ühed alahinnatumad arvutisüsteemid. Kui Apple 1983. aastal Lisaga lagedale tuli, ei saanud tema revolutsioonilisusest mitte keegi aru. Apple filosoofia Lisa juures saab kirjeldada kahe sõnaga: Lisa tehnoloogia. See tehnoloogia on kombinatsioon Riistvarast ja Tarkvarast. Lisa tegi revolutsiooniliseks aspekt, et seda oli lihtne kasutada ja sellega sai sellegipoolest luua keerulisi kalkulatsioone. Apple’i sõnade järgi oli Lisa tehnoloogia põhinev „suurel graafika kasutusel, järjepideval kasutajaliidesel ja suunamis seadmel (arvutihiirel), mis kõik koos töötavad kontoris töötaja vajaduste järgi“.

Lisa on süsteem, mida tuleb kasutada pikalt, ennem kui saad teada, et see on kasutajasõbralik. Lisa süsteemi peab ise nägema, et teada saada kui revolutsiooniline oli see tolle aja kohta. Arvuti ekraan koosnes menüü ribast üleval, mis lubas kasutajal valida rakenduse, kasutades hiirt. Samuti oli töölaual mitu akent ja ikooni. Aknad näitasid kasutajatele failis või dokumendis olevat informatsiooni. Menüü ribal oli enamus akendest. Samuti oli üks akendest Lisa draw, mis joonistas automaatselt roose. Enamus Tegevusi Lisa tegevusest toimus ühe hiire klõpsuga. Kasutaja pidi liigutama hiirt, et oma tahtmist pidi ikoonide vahel. Vajutades ikoonil liikus menüü alla ja sealt sai tegevusi valida. Lisa drawist sai samuti asju kopeerida. Lisa tehnoloogia on enamus kopperitud Appelilt ja teistelt arvutifirmadelt.


Macintosh XL[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanuaris 1985. aastal tegi Lisa mudel 2/1i läbi nimevahetuse Ja muutus Macintosh XLiks ja sellest pidi saama Macintoshi tippmudel. Mudel muutus jällegi odavamaks ja maksis 4000$ ja tänu nendele nüanssidele müük kolmekordistati. Aga Apple lõpetas 8 kuud hiljem nende müümise ja Macintoshi uueks tippmudeliks sai Macintosh Pro.

Sisse välja lülitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisa sisse lülitamine toimus nupu kaudu esipaneelil, sama nupuga sai ka arvutit välja lülitada. Mis selle nupu, aga eriliseks tegi on see ,et see ei olnud tegelikult Lisa sisse välja lülitamis nupp. Lisa ei olnud kunagi välja lülitatud, vaid järjepidevalt sees. Kui Lisa oli ’nii öelda välja lülitatud’ oli ta tegelikult madal voolu režiimil, mis oli nupuvajutuse ootel. Kui Lisa oli sisselülitatud ja kasutaja vajutas väljalülitamis nuppu, andis operatsiooni süsteem sellest teada. Operatsiooni süsteem käskis kõik dokumendid ära salvestada, enne välja lülitamis aplikatsiooni täideviimist. Tänu sellele süsteemile säilitas Lisa kasutajapoolt valitud desktopi seaded organiseeritult. Kui kasutaja lülitas Lisa sisse, siis arvuti suutis meelde jätta töölaua seaded, mis olid kasutaja poolt paika pandud. Süsteemi kokku jooksmise korral jättis Lisa selle tarbeks vaba ruumi kõvakettale. Failide duplikaadid salvestati erinevatesse asukohtadesse ja erinevates formaatides.

Unikaalne seeria number[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga arvuti koosnes eraldi seeria numbrist, mida suutis töölaua tegumihaldurilt lugeda (seeria number oli salvestatud selleks mõeldud kiibile). Lisa kasutas seeria numbrit programmide kaitseks. See oli lihtne ja efektiivne piraatluse vastane vahend. Kui kasutaja installeeris uue programmi, kirjutas programm disketi peale enda arvuti seeria numbri. Peale programmi installeerimist ei olnud võimalik sama disketti kasutada teises Lisa arvutis.

Ekraan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisa ekraani kontrasti oli võimalik seadistada ,selleks oli Lisale kirjutatud eraldi programm, mille nimi oli seadistused (preferenses). See programm lülitas samuti ekraani välja, kui kasutaja ei olnud aktiivne, see süsteem takistas ekraani läbipõlemist. Kui ekraani kontrasti seadistus oli automaatse peal, ei seadistanud süsteem ekraani järsku, vaid vähehaavel, kas siis heledamaks või tumedamaks. Kui kasutaja tahtis mõnda privaatset dokumenti ekraani pealt kõrvalvaataja eest ära peita siis selle jaoks oli mõeldud lihtne klahvikombinatsioon (option-shift-0).

Tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisa operatsiooni süsteem lubas koostööd teha virtuaal mälul ja multitegumtöötlusel, mis oli oma ajakohta ülimalt arenenud süsteem. Miinuseks oli ,aga see ,et arvuti kiirus langes muutmälu kasutusele võttes kõvasti. Lisal oli kakspõhilist kasutajaliidest:Lisa kontori süsteem ja tööruum. Lisa kontori süsteem (Lisa Office system) oli graafilise kasutajaliidesega keskkond edasijõudnutele. Tööruum (Workshop), aga oli teksti põhine keskkond, sellest hoolimata, et see kasutas samuti graafilist liidest. Hiljem muudeti Lisa kontori süsteemi nimi 7/7-eks, sellepärast et see koosnes seitsmest programmist: LisaWrite, LisaCalc, LisaDraw, LisaGraph, Lisa Project, LisaList, ja LisaTerminal.

Müügiedu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apple Lisamis, mis oli oma ajast tehniliste saavutustega ees, oli sellegipoolest üks suurimatest Apple’i reklaami äpardustest. Lisa kõrge hind tegi ta raskesti müüdavaks ja konkurendid nagu IBM, müüsid kõvasti odavamaid äriklassi arvuteid. Üks suurimaid Lisa tarnijaid oli NASA (USA kosmose agentuur), mis kasutas põhiliselt LisaProjecti. Kui Lisa arendamine lõpetati, muutus LisaProject suhteliselt kasutuskõlbmatuks. Lisa halvas müügiedus oli ka süüdi Macintosh XL, mis tuli välja 1984. aastal. Macintosh oli Lisast kõvasti kiirem ja kõvasti odavam. Kaks aastat hiljem tuli küll välja Lisa 2, aga selle müüki ei saatnud samuti edu.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apple hakkas arendadama Lisa arvutit 1979. aastal. Plaaniks oli ehitada revolutsiooniline arvuti, mida on tõeliselt lihtne kasutada ning seeläbi suurendad arvutite piiranguid. Lisa loomise eesmärkideks oli: kasutajasõbralikus, vastupidavus, paindlikus riistvarale ja tarkvarale ja hea kiiruse saavutamine. Apple lisa võis küll olla arvuti, millel olid eduks head juured. Tegelikult ei olnud Lisaga midagi uut vaid paljud vanad asjad kokku pandud, näiteks laenas Apple mitmed oma põhi ideed Xeroxilt ja tema varajsest Alto süsteemist. 1979. aastal sai osakonna nimega POS (Personal office system) riistvara juhiks Hr. John Couch. Hr. Couch lõi turundusüsteemi Lisa jaoks ja teenis samuti ka suured rahalised vahendid selle arvuti tarbeks. Alguses oli POSis 300 töötaja ligi, kellest umbes 100 töötasid tarkvara ja riistvara kallal. Kui Couch sai juhiks pani ta lõpuks kokku meeskonna andekatest Apple’i ja Silicon valley teiste arvuti firmade töötajatest. Lisa algus oli pigem teksti põhine süsteem, mitte revolutsiooniline arvuti. Pärast korduvaid reise Xerox PARCi(Palo Alto Reasearch Center) Silicon valleys, suutis Couch meelitada enda juurde ka andekamad Xeroxi töötajad. Üks võtme kohti Lisa arendamisel oli üleminek teksti süsteemist akendega süsteemile. Pärast mitmeid viivitusi ja kahe aastast graafikust mahajäämist soovis Apple lõpuks saada väljaandmis tähtaega. Apple kuulutas avalikusele Lisast 1982 aasta lõpul.1983 19 jaanuaril aastal teatas Apple Lisa ametlikust väljalalaskmis kuupäevast ,mis oli määratud sama aasta maiks. Apple lootis Lisa väljalaskmisega kuulutada uue personaal arvutite ajajärgu. Apple plaanis müüa 1983 poolaastal umbes 10000 ja järgmisel aastal pärast seda 40000 Lisat. Kokku müüdi aga Lisasi 18 kuu jooksul 80000. Pärast aastast Lisade tootmist kuulutas Apple, et suudab toota ainult ühte seeriat arvuteid ja paremate müügitulemuste pärast valiti selleks seeriaks Maicintosh. Pärast Macintosh Xli väljakuulutamist lõi Apple ka programm MacWorks, tänu millele sai kasutada Lisa seitset põhiprogrammi ka teistes Apple seeriates. Lisa füüsiline pärand on veel ikka mingis mõttes elus. Apple’i peakorteris on näha ka tänapäeval veel töötavaid Lisa mudeleid

Lisa ajajärgu lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisa tunnistati koheselt väga edasiarenenud masinaks. On väidetud isegi ,et Lisa on mõjutanud arvutimaailma arengut rohkem ,kui IBMi PC. Lisa tarkvara oli kombineeritud Apple dot-matrixi printeriga, kahepeale kokku suutsid nad luua kvaliteetsema printimis võimaluse ,kui ükski sama hinnaklassiga masin sel ajal. Tema kasutajate number oli suurem ,kui müüginumber tänu laialdasemale kontori kasutusele. Apple kasutas Lisa puhul statsionaarset faili otsimis süsteemi nagu näiteks Windowsi starti menüül olev Microsoft Office hiljem ja ka sama süsteemi kasutas Apple ka system 7e (1991) dokumentide haldamiseks. Apple Lisa seeria kogumüük arvatavalt jäi 100000 arvuti juurde. Töötavaid Lisasi on tänapäeval väga raske leida ,aga kollektsionääridele on need maiuspalad. Apple Lisa seeria kasinast müügist hoolimata oli see masin oma ajajärgust kõvasti ees ja lõi vundamendi tänapäevastele arvutitele.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]