Apple Lisa

Apple Lisa on Apple Inc.-i valmistatud personaalarvuti. Ametlik tõlge Lisa nimele oli "Local Integrated Software Architecture"(kohaliku integreeritud tarkvaraga arhitektuur) ,aga see oli ka apple’i kaasasutaja Steve Jobsi tütre nimi. Arvuti projekteerimisega tehti algust 1978ndal aastal. Algsest projektist arenes välja idee ,et teha graafilise kasutajaliidesega(GUI), äriklassi arvuti. Apple tutvustas laiemale avalikusele Lisat 1983nda aasta jaanuaris. Algne hind masinal oli 9,995$. Poolteist aastat hiljem katkestas Apple Lisa arendamise ja otsustas ,tema odavama sugulase Macintoshi kasuks. Väidetavalt kulutas apple 50 miljonit dollarit ja 200 ühe inimese eluaastat Lisa arendamisele.

Riistvara

Lisa tarkvara ja riistvara arendust juhtis Ropert Paratore. Lisa oli teine tavakasutajale kättesaadav graafilise kasutajaliidesega arvuti, esimene oli Xerox Star. Arvuti kasutas Motorola 68000 protsessorit(CPU) 5 MHz taktsagedusega. Muutmälu(RAM) oli Lisal 1 MB. Originaalsel Lisal oli 2 AppleFileWare flopy seadet ,mida tunti ka „Twiggy“ nime all. Üks seade suutis vastu võtta kuni 871 KBi andmeid.

Lisa 2

Täiendatud Lisa versioon ,Lisa 2 Tuli välja 1984nda aasta Jaanuaris ja selle hind jäi $3,495 ja $5,495 USA dollari vahele. See oli palju odavam ,kui originaal versioon ja läks üle ühele 400K Sony microfloppy seadmele. Lisa 2 oli võimalik osta 512K vahemäluga ja teiste odavamate tarvikutega. Lisa 2el oli väga algeline emablaat ilma virtuaalsete komponentideta ,aga paljude lisa laiendustega. Sellel oli 2 laiendust RAMi jaoks üks protsessori ja üks I/O jaoks ,kõik paraleerselt asetatud üksteise suhtes. Teisel pool emablaati olid nn ’Lisa’ laiendused(slotid) samuti paraleerselt. See paindlikus lubas uuendada Lisa protsessoreid ja andis suurema vabaduse arendajatele.

lisa 2

Tehnoloogia

Lisa personaal arvutid on arvutimaailma eelmise sajandi ühed alahinnatumad arvuti süsteemid. Kui apple 1983 aastal tuli Lisaga lagedale ,ei saanud tema revolutsionäärsusest mitte keegi aru. Apple filosoofia Lisa juures saab kirjeldada kahe sõnaga: Lisa tehnoloogia. See tehnoloogia on kombinatsioon Riistvarast ja Tarkvarast. Lisa tegi revolutsionäärseks aspekt ,et seda oli lihtne kasutada ja sellega sai sellegipoolest luua keerulisi kalkulatsioone. Apple’i sõnade järgi oli Lisa tehnoloogia põhinev „suurel graafika kasutusel, järjepideval kasutajaliidesel ja suunamis seadel(hiirel), mis kõik koos töötavad kontoris töötaja vajaduste järgi“. Lisa on süsteem ,mida tuleb kasutada pikalt ,ennem kui saad teada ,et see on kasutajasõbralik. Lisa süsteemi peab ise nägema ,et teada saada kui revolutsiooniline oli see tolle aja kohta. Arvuti ekraan koosnes menüü ribast üleval ,mis lubas kasutajal valida rakenduse ,kasutades hiirt. Samuti oli desktopi mitu akent ja ikooni. Aknad näitasid kasutajatele failis või dokumendis olevat informatsiooni. Menüü ribal oli enamus akendest. Samuti oli üks akendest Lisa draw ,mis joonistas automaatselt roose. Enamus Tegevusi Lisa tegevusest toimus ühe hiire klõpsuga. Kasutaja pidi liigutama hiirt ,et oma tahtmist pidi ikkonide vahel. Vajutades ikoonil liikus menüü alla ja sealt sai tegevusi valida. Lisa drawist sai samuti asju kopeerida. Lisa tehnoloogia on enamus kopperitud applilt ja teistelt arvuti firmadelt.

lisa emaplaat

Macintosh XL

1985.aasta Jaanuaris Lisa mudel 2/10 tegi läbi nimevahetus kuuri Ja muutus Macintosh XLiks ja sellest pidi saama macintoshi kõrgmudel. Mudel muutus jällegi odabamaks ja maksis 4000$ ja tänu nendele nüansidele kolmekordistati müük. Apple aga 8 kuud hiljem lõpetas nende müümise ja macintoshi uueks kõrgmudeliks sai Macindosh pro.

Sisse välja lülitamine

Lisa sisse lülitamine toimus nupu kaudu esipaneelil , sama nupuga sai ka arvutit välja lülitada. Mis selle nupu ,aga eriliseks tegi on see ,et see ei olnud tegelikult Lisa sisse välja lülitamis nupp. Lisa ei olnud kunagi välja lülitatud ,vaid järjepidevalt sees. Kui Lisa oli ’nii öelda välja lülitatud’ oli ta tegelikult madal voolu reziimil, mis oli nupuvajutuse ootel. Kui Lisa oli sisselülitatud ja kasutaja vajutas väljalülitamis nuppu, andis operatsiooni süsteem sellest teada. Operatsiooni süsteem käskis kõik dokumendid ära salvestada ,enne välja lülitamis aplikatsiooni täideviimist. Tänu sellele süsteemile säilitas Lisa kasutajapoolt valitud desktopi seaded organiseeritult. Kui kasutaja lülitas Lisa sisse ,siis arvuti suutis meelde jätta desktopi seadistused ,mis olid kasutaja poolt paika pandud. Süsteemi kokku jooksmise korral,jättis Lisa selle tarbeks vaba ruumi kõvakettale. Failide duplikaadid salvestati erinevatesse asukohtadesse ja erinevates formaatides.

Unikaalne seeria number

Iga Arvuti koosnes eraldi seeria numbrist, mida suutis desktopi tegumihaldurilt lugeda(seeria number oli salvestatud selleks mõeldud kiibile) . Lisa kasutas seeria numbrit programmide kaitseks. See oli lihtne ja effektiivne piraatluse vastane vahend. Kui kasutaja installeeris uue programmi ,kirjutas programm disketi peale enda arvuti seeria numbri. Peale programmi installeerimist ei olnud võimalik sama disketti kasutada teises Lisa arvutis.

Ekraan

Lisa ekraani kontrasti oli võimalik seadistada ,selleks oli Lisale kirjutatud eraldi programm ,mille nimi oli seadistused(Preferense). See programm lülitas samuti ekraani välja ,kui kasutaja ei olnud aktiivne, see süsteem takistas ekraani läbipölemist. Kui ekraani kontrasti seadistus oli automaatse peal ,ei seadistanud süsteem ekraani järsku ,vaid vähehaavel ,kas siis heledamaks ,või tumedamaks. Kui kasutaja tahtis mända privaatset dokumenti ekraani pealt , kõrvalvaataja eest peita ,siis selle jaoks oli mõeldud lihtne klahvikombinatsioon(option-shift-0)

Tarkvara

Lisa operatsiooni süsteem lubas koostööd teha virtuaal mälul ja multitegumtöötlusel, mis oli oma ajakohta ülimalt arenenud süsteem. Miinuseks oli ,aga see ,et arvuti kiirus langes muutmälu kasutusele võttes kõvasti. Lisal oli kakspõhilist kasutajaliidest:Lisa kontori süsteem ja tööruum. Lisa kontori süsteem(Lisa Office system) oli graafilise kasutajaliidesega keskkond edasijõudnutele. Tööruum(Workshop) ,aga oli teksti põhine keskkond ,sellest hoolimata ,et see kasutas samuti graafilist liidest. Hiljem muudeti Lisa kontori süsteemi nimi 7/7-eks ,sellepärast et see koosnes 7mest programmist: LisaWrite, LisaCalc, LisaDraw, LisaGraph, Lisa Project, LisaList, and LisaTerminal. Müügiedu Apple Lisamis, mis oli oma ajast tehniliste saavutustega ees, oli sellegipoolest üks suurimatest Apple’i reklaami äpardustest. Lisa kõrge hind tegi ta raskesti müüdavaks ja konkurendid nagu IBM ,müüsid kõvasti odavamaid äriklassi arvuteid. Üks suurimaid Lisa tarnaid oli NASA(USA kosmose agentuur), mis kasutas põhiliselt LisaProjecti. Kui Lisa arendamine lõpetati ,muutus LisaProject suhteliselt kasutuskõlbmatuks. Lisa halvas müügiedus oli ka süüdi Macintosh XL ,mis tuli välja 1984ndal aastal. Macintosh oli Lisast kõvasti kiirem ja kõvasti odavam. Kaks aastat hiljem tuli küll välja Lisa 2 ,aga selle müüki ei saatnud samuti edu.

Ajalugu

Apple hakkas arendadama Lisa arvutit 1979.Plaaniks oli ehitada revolutsiooniline arvuti, mida on tõeliselt lihtne kasutada ,ning seeläbi suurendad arvutite piiranguid. Lisa loomise eesmärkideks oli: kasutajasõbralikus, vastupidavus, paindlikus riistvarale ja tarkvarale ja hea kiiruse saavutamine. Apple lisa võis küll olla arvuti ,millel olid eduks head juured .Tegelikult ei olnud Lisaa midagi uut vaid paljud vanad asjad kokku pandud , näiteks laenas apple mitmed oma põhi ideed Xeroxilt ja tema varajsest alto süsteemist. 1979. aastal sai osakonna nimega POS(Personal office system) riistvara juhiks Hr. John Couch. Hr.Couch lõi turundusüsteemi Lisa jaoks ja teenis samuti ka suured rahalised vahendid selle arvuti tarbeks. Alguses oli POSis 300 töötaja ligi ,kelles umbes 100 töötasid tarkvara ja riistvara kallal. Kui Couch sai juhiks pani ta lõpuks kokku meeskonna andekatest Apple’i ja Silicon valley teiste arvuti firmade töötajatest. Lisa algus oli pigem teksti põhine süsteem ,mitte revolutsionäärne arvuti. Pärast korduvaid reise Xerox PARCi(Palo Alto Reasearch Center) Silicon valleys ,suutis Couch meelitada enda juurde ka andekamad Xeroxi töötajad. Üks võtme kohti lLisa arendamisel oli üleminek teksti süsteemist akendega süsteemile. Pärast mitmeid viivitusi ja kahe aastast graafikust mahajäämist soovis apple lõpuks saada väljaandmis tähtaega. Apple kuulutas avalikusele Lisast 1982 aasta lõpul.1983 19 jaanuaril aastal teatas Apple Lisa amedlikust väljalalaskmis kuupäevast ,mis oli määratud sama aasta maiks. Apple lootis Lisa väljalaskmisega kuulutada uue personaal arvutite ajajärgu. Apple plaanis müüa 1983 poolaastal umbes 10000 ja järgmisel aastal pärast seda 40000 Lisat. Kokku müüdi aga Lisasi 18 kuu jooksul 80000. Pärast aastast Lisade tootmist kuulutas Apple ,ety suudab toota ainult ühte seeriat arvuteid ja paremate müügitulemuste pärast valiti selleks seerjaks Maicintosh. Pärast Macintosh Xli väljakuulutamist lõi apple ka programm MacWorks, tänu millele sai kasutada Lisa 7et põhi programmi ka teistes apple seeriates. Lisa füüsiline pärand on veel ikka mingis mõttes elus. Apple’i peakorteris on näha ka tänapäeval veel töötavaid Lisa mudeleid

Lisa ajajärgu lõpp

Lisa tunnistati koheselt väga edasiarenenud masinaks. On väidetud isegi ,et Lisa on mõjutanud arvutimaailma arengut rohkem ,kui IBMi PC. Lisa tarkvara oli kombineeritud Apple dot-matrixi printeriga, kahepeale kokku suutsid nad luua kvaliteetsema printimis võimaluse ,kui ükski sama hinnaklassiga masin sel ajal. Tema kasutajate number oli suurem ,kui müüginumber tänu laialdasemale kontori kasutusele.Apple kasutas Lisa puhul statsionaalset faili otsimis süsteemi nagu näiteks windowsi starti menüül olev Microsoft Office hiljem ja ka sama süsteemi kasutas apple ka system 7e(1991) dokumentide haldamiseks.Apple Lisa seeria kogumüük arvatavalt jäi 100000 arvuti juurde. Töötavaid Lisasi on tänapäeval väga raske leida ,aga kollektsionääridele on need maiuspalad. Apple Lisa seeria kasinast müügist hoolimata oli see masin oma ajajärgust kõvasti ees ja lõi vundamendi tänapäevastele arvutitele.

kasutatud materjal

http://www.mac-history.net/apple-lisa/2007-10-12/apple-lisa

http://lisa.sunder.net/mirrors/Simon/Lisa/LisaLegacy/history.html

http://www.applefritter.com/node/3191

http://lowendmac.com/orchard/05/apple-lisa-history.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_lisa