Microsoft Windows

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Microsofti akende nimelisest OS-ist; akende joonistamise prgrammi kohta vaata X11.

Windows'i ametlikule logole sarnanev logo

Microsoft Windows on Microsofti toodetud operatsioonisüsteemide seeria (perekond) personaalarvutitele, serveritele ja manussüsteemidele.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel.

Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC hinnangul on Microsoft saavutanud umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kaht kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Microsoft Windows on installeeritud üüratule enamikule personaalarvutitest. Network Computing ajakirja lugejate 2005. aasta küsitlus leidis, et 87% nende organisatsioonidest kasutasid mõnd varianti Microsofti töölaua operatsioonisüsteemidest.[1] Windows on arvutiturul saavutanud tohutu edu tänu MS-DOSi valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites (IBM PC ja erisugused kloonid). See on samuti peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooli arvutimängudele.

Microsofti operatsioonisüsteemi laialdane kasutus on kasu saanud sellest, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootja eduga, ning ka veel Microsofti soovist litsentseerida operatsioonisüsteemi arvutitootjatele. See on kontrastiks Apple Computerile, mis ei litsentseeri Mac OS X süsteemi teistele tootjatele. Sellegipoolest peetakse võimalike riistvarapermutatsioonide laia spektrit tarbijatele põhiliseks arvutimurede allikaks riist/tarkvara ebaühilduvuste tõttu.

Minevikus pidid ettevõtted, kes soovisid olla arvutiäris, looma omaenda opsüsteemid, nagu näiteks Amiga, BBC Micro, ZX Spectrum või ka Macintosh. Viimane osutus eelnimetatuist kõige elulisemaks. Isegi eksklusiivne litsents ühe tarkvaratootjaga oli oluliselt odavam kui uue opsüsteemi ja tarkvarabaasi ise arendamine ja toetamine.

Microsofti ulatuslike litsentseerimislepingute pärast paljude arvutikauplejatega tuleb Windows praegusel ajajärgul eelinstalleerituna enamikus arvuteis nö kaasavarana sissepandud OEM (inglise Original Equipment Manufacturer) versiooni kujul, mis teeb selle vaikimisi valikuks enamikule turu ostjapoolsest osast.

Mõnedele tarbijatele on Windows arvutikeskkond ainus võimalik valik või on see nende töökoha nõue; lisaks annab puuduv või liigvähene kogemus teiste operatsioonisüsteemidega tulemuseks puuduva soovi minna üle teistele opsüsteemidele.

Lõpuks on ainult Windowsi süsteemide perekonnale mõeldud omandusliku tarkvara lai varamu muutunud oluliseks põhjuseks, et see süsteemi on nii populaarne. Osalt seetõttu, et paljud kasutajad ei teadvusta, et on olemas tasuta ja vabad, avatud lähtekoodiga ning kaasaskantavad alternatiivid. Viimastel aastatel on paljusid ettevõtteid asutatud ainsa kavatsusega lasta välja Windowsi tarkvara; fakt, et suur kliendibaas on juba olemas ja juurdunud, on sellistele ettevõtetele piisavaks põhjuseks, et kulutada oma ressursse, arendamaks tarkvara ainult Windowsi jaoks. Tulemuseks on tõsiasi, et paljude ettevõtete ainutoetus Windowsile on tarbijate jaoks ennast isetoestav põhjus Windows ka valida.

Niivõrd suure tarkvarakogumiku puhul võtab suure osa Windowsi arendusmeeskonna ressurssidest enda alla ühilduvuse alalhoidmine igas uues Windowsi väljalaskes, sest kõik see tarkvara on algselt loodud jooksma vanemates Windowsi versioonides, kui need kunagi veel modernsed olid.

Kõigist Windowsi operatsioonisüsteemidest on mai 2013 seisuga ja Net Applications andmetel levinuim Windows 7 (mida kasutab kõigist lauarvutitest ligi 45%) ja sellele järgneb XP (38%).[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Reader Poll (Lugejaküsitlus) www.networkcomputing.com
  2. Desktop Operating System Market Share (vaadatud 8. mail 2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]