Saimaa

Allikas: Vikipeedia
Saimaa (türkiissinisega) satelliidilt nähtuna. Foto all vasakul on Soome laht ja paremal keskel Laadoga järv.
Laine murdub Joutsenos randa.

Saimaa on järv Soome kaguosas. Tema geograafilised koordinaadid on 61°15′N, 28°15′E.

Et järv on väga liigestatud kaldajoonega (rannik on paljudes kohtades kaljune) ja saarterohke, siis tajutakse selle osi eraldi järvedena ja järve nimetatakse ka Saimaa järvistuks. Ühesuguse veetaseme tõttu on tegemist siiski ühe järvega.

Kogu järve pindala on umbes 4400 km². See on Soome suurim ja Euroopa suuruselt neljas järv. Selle keskmine osa moodustab kitsamas mõttes Saimaa järve, mille pindala on 1147 km². Saimaas on 3507 saart, mille kogupindala on 1850 km².

Saimaa suurim sügavus on 84 m, keskmiselt 17 m. Seetõttu on järve maht 36 km³, mida on mõnevõrra vähem kui Päijänne järvistus. Veetase on keskmiselt 75,7 m üle merepinna. Kuigi järvede kaldajoon ei ole kindlaksmääratud suurus, hinnatakse Saimaa kaldajoone pikkuseks 13 700 km, mis on suurem kui näiteks Kreeka, Suurbritannia, Mehhiko, Itaalia või Brasiilia rannajoone pikkus.

Nagu teisedki Soome järved, tekkis ka Saimaa pärast jääaega ja kogu Soomet katnud igijää sulamist. Lõunast takistas seal äravoolu Salpausselkä ja põhja pool olid samuti kõrgendikud. Niimoodi kogunes järve vesi ja esialgu oli veetase märksa kõrgem praegusest. Umbes 5 tuhat aastat tagasi moodustus Vuoksi jõgi, mille kaudu osa veest ära voolas ja järve veetase alanes tänapäevaseks.

Saimaa ääres asuvad Imatra, Lappeenranta, Puumala, Savonlinna, Mikkeli, Varkaus, Joensuu ja Kitee.

Äravool[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saimaa järvest voolab välja Vuoksi jõgi, mis suubub Laadoga järve.

1850 avati Saimaa kanal, mis ühendab Saimaad Läänemerega. Kanal on 42,9 km pikk ja see jõuab merre Venemaal Viiburi juures. Ligi pool, täpsemalt merepoolsed 19,6 km kanalist kuulub tänapäeval Venemaale. Kanal on laevatatav ja tal on 8 lüüsi. 1991 avati Saimaa kanal ka turistidele.

Jääkate[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääkate püsib detsembrist maini.

Veeliiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saimaa kanal

Järv toimib siseveeteena. Saimaa kanal ühendab teda Läänemerega. Teised kanalid ühendavad Saimaa järve teiste Ida-Soome järvedega, muu hulgas Unnukka, Kallavesi, Pielise ja Juojärvi järvega.

Kanaleid kasutati varem põhiliselt puidu ja muude kaupade veoks, sealhulgas palgiparvetuseks. Tänapäevalgi käib Saimaa kanalil elav kaubavedu, aga suurema osa kanalitel sõitjatest moodustavad paadituristid ja -matkajad ning kruiisituristid.

Peamised sadamad Saimaal on Lappeenranta, Savonlinna, Mikkeli ja Joensuu.

Loomastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saimaa järves elavad endeemsed saimaa lõhed ja mageveega kohastunud saimaa hülged (Phoca hispida saimensis), kes on ohustatud.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haukivesi järve saartel paikneb Linnansaari rahvuspark.

Panoraamvaade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade Kotasaari saarelt põhja poole Vaade Kotasaari saarelt põhja poole


61.3411111128.01083333