Mehhiko hispaania keel

Allikas: Vikipeedia

Mehhiko hispaania keel või Mehhikos räägitav hispaania keel moodustub erinevatest dialektidest ja sotsiolektidest, mida räägitakse nii Mehhikos kui ka mitmetes paikades USAs ja Kanadas, kus on tekkinud mehhiklaste kogukonnad.

Foneetika ja fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

See alapeatükk sisaldab endas ülevaadet Mehhiko hispaania keele häälduse mõnedest eripäradest.

Seseo ja yeísmo[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii nagu peaaegu kogu Ladina-Ameerikas nii ka Mehhikos on üldlevinud seseo ja yeísmo [1]. Seseo on eriline hääldamisviis, kui “z” ning “e” või “i” ees paiknev “c” kaotavad helilisuse ja neid hääldatakse kui tavalist “s”i. See on levinud Andaluusias, Kanaari saartel ja Ladina-Ameerikas [2]. Yeísmo on häälikuühendi "ll" varieerumine, mil seda hääldatakse kui “j” ja mitte “lj” [2].

b, d ja g säilitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks huvitavaid nähtusi on see, et haritumale Mehhiko hispaania keelele on iseloomulik kõnes heliliste b, d ja g säilitamine, kui need asuvad vokaalide vahel. Alal hoitakse –ado (mitte –ao), aga ka järgnevate kaashäälikuühendite hääldusi /kst/ (extraordinario, texto), /ksk/ (exquisito), /nst/ (construir), /bst/ (abstracto), /ks/ (examen, satisfacción), /kt/ (acto), /tl/ (atlas), jpt. Vulgaarseteks peetakse hääldusi nagu cansao (õige cansado), estremo (õige extremo), testo (õige texto), adlas (õige atlas), jne [3].

Aspiratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andaluusia dialektile omane s-i aspiratsioon, mis levis konkistadooridega teisele poole Atlandi ookeani, pole suutnud Mehhikos kanda kinnitada. Suuremas osas Mehhikost püsib sibilant –s kindlalt oma positsioonil, vaid rannikuäärsetes piirkondades toimub hääliku –s täielik kadumine või aspiratsioon, näiteks “dos niños” hääldub [dóníño], mitte [[dósníños] ning sõnas “mosca” (kärbes hisp k) leiab aset aspiratsioon [móhka][3]. Mehhikos kõneldav hispaania keel on ideaalilähedane ja sama joont üritavad hoida kõik haritud kõnelejad ükskõik millises hispaaniakeelses piirkonnas. Nii kõrge keeletase võib olla tingitud sellest, et juba varakult sai riigist Nueva España asekuningriik ja ühtlasi suur kultuurikeskus. Vaid vähestel juhtudel toimub reeglitest kõrvalekaldeid.

Hiaatuste diftongeerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko hispaania keeles, isegi kõrgemal tasemel, kiputakse hiaatusi /ea/, /eo/, /oa/, /oe/, diftongeerima, näiteks sõnades “teatro” [tjátro], “peor” [pjór], toalla [twáya] või “poeta” [pwéta] [3]. Teistes hispaaniakeelsetes maades peetakse seda siiski halvaks nähtuseks. Keeleuurijad on täheldanud ka vokaalide kadu ja nõrgestamist, eriti kokkupuutel s-iga või enne pausi, kuid see nähtus pole üldlevinud, vaid esineb harvadel juhtudel.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidete eripärad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grammatikas on levinuim viga kolmanda isiku ainsuses olevate asesõnade lo ja la ühildamine eelneva mitmuses oleva sõnaga. Süntagmades se lo ja se la kannab “se” endas mitmuse tähendust, kuid mitmust tähistav morfeem –s, mis peaks liituma “se” muutumatule vormile, liidetakse hoopiski lo-le või la-le. Näide: “Di el libro a tus padres” (Andsin raamatu sinu vanematele) -> “Se los di” (Andsin need neile). [3] Sellist vigast kasutusviisi võib täheldada ka mujal hispanoameerika riikides.

Prepositsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Samuti on levinud eessõnade desde (peale, alates, saadik) ja hasta (kuni) omapärane kasutus. Need mitte ainult ei märgi mõne pikemalt kestva tegevuse algus- ja lõpp-punkti, vaid ka hetke, mil üks või teine tegevus aset leiab, olgu see siis möödunud või lühiajaline. Näiteks: “Regresé desde el sábado” (Saabusin alates laupäevast* ehk olen tagasi alates laupäevast). Eelnevat näidet võib lahti mõtestada ka nii “Saabusin juba laupäeval, kuigi mind oodati alles esmaspäevaks”. Selline võte võimaldab keelele intensiivsust juurde anda ja muuta seda toonitatumaks. [3]

Abitegusõnade personifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Manuel Alvar on täheldanud, et tihti personifitseeritakse abitegusõna “haber” (habēre lad k). Nõnda muutub aluseks lause objekt, mis enne oli umbmäärane. Näiteks: “Hubo muchas fiestas” (Oli palju pidusi) “Hubieron muchas fiestas” (Olid paljud peod). Samad muutused võivad toimuda ka teistes sõnades, mis toimivad kui “haber”i abitegusõnad, näiteks, ir ja deber [3] .

Mitmuse teine isik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko hispaania keeles ei kasutata ka mitmuse teist isikut ega selle vorme. Selle asemel kasutatakse mitmuse kolmandat isikut ning selle vorme, mis tavaliselt täidab viisakusvormi ülesannet. Näiteks “¡Ay, niños! ¡Qué traviesos son ustedes!” (Oh, lapsed! Kui ülemeelikud Te olete) [3]. Seega pole üllatav, et ei tarvitata isegi mitmuse teise isiku omastavaid asesõnu (vuestro, de vosotros), vaid need asendatakse mitmuse kolmanda isiku omastavate asesõnadega (suyo, de ustedes).

Dequeísmo ja queísmo[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii Hispaanias kui ka Ladina-Ameerikas on väga levinud dequeísmo (“de que” tarbetu kasutamine seal, kus tegusõna rektsioon seda ei võimalda) ja queísmo (sidesõna “que” kasutamine “de que” asemel) [2]. Neid kahte nähtust peetakse väga vulgaarseteks, mis näitavad kõneleja hari(ma)tust.

Indikatiivi tulevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu paljudes hispanoameerika riikides nii ka Mehhikos on indikatiivi tuleviku sünteetiline vorm (cantaré, cantarás, cantará, cantaremos, cantaréis, cantarán) minetanud oma tähtsuse. Selle asemel kasutatakse samatähenduslikku perifrastilist konstruktsiooni modaalverb+eessõna+infinitiiv. Näiteks voy a cantar (ma hakkan laulma) cantaré (laulan, tulevikus) asemel. Sellegipoolest on indikatiivi tulevik säilitanud oma rolli viisakusvormi täitmisel. Võrrelgem neid kahte lauset: “No ha venido. Está enfermo” (Ta ei tulnud. Ta on haige.) “No ha venido. Estará enfermo” (Ta ei tulnud. Võib-olla/ilmselt on ta haige.) [3]. Esimene neist märgib, et kõneleja on kindel, et too inimene on haige, samas kui teises lauses võime möönda, et ju too inimene on ikkagi haige ja ta lihtsalt sellepärast ei tulnud.

Pärismaalaste keelte mõjutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko hispaania keelt on kujundanud ka mitmed pärismaalaste keeled, eriti nahuatl – põliste asteekide keel. Kõige rohkem on nahuatl mõjutanud siiski mehhiklaste sõnavara. Paljud nahuatlikeelsed sõnad on muutunud isegi üldkasutatavateks kõigis hispaania-keelsetes piirkondades.

Nahuatl[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinumad nahuatli keelest pärinevad sõnad on näiteks cacao (kakao), cacahuete (maapähkel), tocayo (nimekaim), petaca (sadulakott), nopal (viigikaktus), tomate (tomat), coyote (koiott), chicle (näts), aguacate (alligaatorpirn ehk avokaado), hule (kautšukipuu), tiza (kriit), petate (matt magamiseks või punutud vaip), tequila (tekiila), jpt, millest paljud on erinevaid teid pidi ka eesti keelde jõudnud [3]. Siinkohal tuleks ära märkida, et pärismaalaste keeltest tuletatud sõnasi on Mehhiko hispaania keeles vaid ligikaudu 300. See number suureneb paikkonniti, sest igas kohalikus dialektis on omakorda kasutusel sõnu, mida mõnes teises paigas ei kasutata.

Nahuatli mõjutused fonoloogias, grammatikas ja morfoloogias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaatamata suurtele leksikaalsetele mõjutustele on fonoloogias ja grammatikas nahuatli ning teiste indiaanlaste keelte mõjud olnud väga väikesed. Üheks näiteks võiks tuua frikatiivse helitu palataali /š/, mis kirjas esineb x-i kujul, näiteks nixtamal (juba keedetud mais, millest saab pärast peenestamist tortillasi valmistada)[2]. Morfoloogia valdkonnas võime välja tuua sufiksi –eco, mis pärineb nahuatlikeelsest sufiksist –ecatl. Seda kasutatakse mõningate toponüümide koostamisel nagu guatemalteco (guatemalalane), yucateco (Yucatáni poolsaarelt pärinev) ja tolteco (tolteek) [3]. Samas tuleks tähelepanu pöörata erinevustele nahuatlist tuletatud sufiksile ja juba hispaania keeles olemas olnud homofoonsele sufiksile, mida kasutatakse hoopiski defektide esiletoomisel. Näiteks: patuleco (inimene, kelle jalg või jalad on väärarenenud) ja chueco (kaardunud jalgadega inimene) [2].

Leksikaalsed omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiklastele omased keelendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval palju sõnu, mis on just pärit Mehhikost ja mida kasutatakse enamasti ainult seal. Need on värvikad keelendid, mis eristavad Mehhiko hispaania keelt teistes maadest räägitavast hispaania keelest. Järgnevalt on ära toodud lühike nimekiri mõnedest nendest sõnadest.

  • Bolillo – valgenahaline välismaalane;
  • chamaco – väike laps, imik;
  • charola – kandik;
  • chingadera – suvaline asi, vidin (vulgaarne);
  • chingar – seksuaalvahekorras olema või halvaks minema (toidu kohta);
  • escuincle – väike laps, tatt*;
  • gavacho - ameeriklane (halvustav);
  • güero – blond, heledanahaline;
  • bíjole/jíjole – valu või üllatust väljendav hüüatus;
  • naco - kriiskav või halva maitsega (asi või ese);
  • órale – läki, lähme, las käia;
  • padre – väga hea, suurepärane (“padre” tavaliselt tähendab “isa” või “paatrit”)[4].

Arhaismid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiklaste sõnavaras võib kohata ka paljusi arhailisi keelendeid, mis kaua aega tagasi olid üldlevinud isegi Pürenee poolsaarel, kuid on nüüd end minetanud. Näiteks selle asemel, et küsida ¿cómo? (Kuidas?) või ¿qué dice? (Mida te ütlesite?) kasutavad nad sõna ¿mande? (Alvar 1996), mis on tuletatud sõnast “mandar”, mis tähendab käskima, käsutama, korraldama, korraldusi tegema, teha laskma.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ramírez Luengo, José Luis 2007. Breve historia del español de América. Madrid: Arco Libros. S.L.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 http://rae.es/rae.html
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 3,9 Alvar, Manuel 1996. Manual de la dialectología hispánica. El español de América. Madrid: Ariel Lingüística.
  4. Lipski, John. M 2004. El español de América. Madrid: Cátedra.