Agregaatolek

Allikas: Vikipeedia

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt.

Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks.

Olekutevahelised erinevused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber. Kristallides moodustavad need asendid perioodilise kristallivõre; esineb ka amorfne kuju. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala.

Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik erinevalt kristallist säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks.

Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala.

Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest. Plasmale iseloomulikud nähtused tuleneb osakestevahelistest jõududest, mis alluvad Coulombi seadusele.

Oleku muutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Faasisiire

Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse.

Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks.

Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine).

Mitu olekut kõrvuti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aine võib eksisteerida kõrvuti kahes või kolmes agregaatolekus, näiteks vesi 0 °C juures.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]