Aisting

Allikas: Vikipeedia

Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust. Neurofüsioloogias võidakse aistingut mõista ka puhtfüsioloogilise protsessina.

Aistingu neurofüsioloogiline käsitlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neurofüsioloogias on aisting objektiivse keskkonna mõjurite toime tulemusena organismi sisemuses või välispinnal asuvates retseptorites tekkiv reaktsioon.

Antiiktraditsiooni alusel lihtsustades eristatakse spetsiaalseid meeleelundeid - silm, kõrv, nina, keel, mis on välja arenenud teatud modaalsusega informatsiooni vastuvõtmiseks (silma abil toimub nägemine, kõrva abil kuulmine jne).

Tänapäeval on teada, et nii meeleelundite sees kui ka mujal organismis asetsevad spetsiaalsed sensoorsed rakud, mis on võimelised vastu võtma ja muutma vastava füüsikalise stiimuli närvisüsteemile arusaadavaks signaaliks. Näiteks paiknevad nahas erinevad retseptorid, mille ülesandeks on reageerida temperatuuri muutustele, mehaanilisele survele või muudele ärritajatele. Organismi sisemuses paiknevad retseptorid siseorganites, lihastes, luudes, veresoontes.

Tajuretseptoritele on iseloomulik ärrituslävi. See on teoreetiline piir, millest madalama intensiivsusega ärrituse aitsmine ei ole organismil retseptorite omaduste tõttu võimalik.

Retseptorites tekkinud ärritused liiguvad mööda aferentseid juhteteid ajju, kus neist moodustub taju.

Aisting ja psüühika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aistingu seostest psüühikaga on vähemalt kaks diametraalselt erinevat seisukohta:

  1. Aisting on psüühika koostisosa
  2. Aisting ei ole psüühika koostisosa

Põhjendused, mida esitavad aistingu ja psüühika seose eitajad, oleksid järgmised:

  • Aisting on puhtfüsioloogiline reaktsioon keskkonna ärritajale.
  • Aistingu anatoomiline substraat ei ole otseselt seotud kesknärvisüsteemiga, aga kõik teised psüühilised reaktsioonid on seotud kesknärvisüsteemiga.

Aisting ja tehnoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aistingu traditsioonilisele käsitlusele heidab kinda tänapäeva tehnoloogia. Tehnoloogia on jõudnud sellisele tasemele, et osatakse luua andureid, mille abil kõrgtehnoloogilised masinad (robotid) on võimelised ümbritsevast keskkonnast kujutluse saama ja vastavalt sellele kujutlusele ka oma funktsiooni teostama. Siit sugeneb probleem - kas aisting on:

  1. midagi spetsiifilist elusale;
  2. ükskõik mis meetodil ümbritseva keskkonna objektide üksikomaduste registreerimine edasise infotöötlemise eesmärgil.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]