Vassili Žukovski

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on poeedist; samanimelise arstiteadlase kohta vaata Vassili Žukovski (arstiteadlane).

Zhukovsky 1815.jpg

Vassili Žukovski (Василий Андреевич Жуковский, transliteratsioonis ka Vasilij Andreevič Žukovskij; 29. jaanuar (9. veebruar) 1783 Mišenskoje mõis Tula lähedal – 12. aprill (24. aprill) 1852 Baden-Baden) oli vene luuletaja.

Pedagoogitegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vassili Žukovski oli üks Venemaa keisriperekonna koduõpetajatest, ta viis läbi tulevase Venemaa keisri Aleksander II ja tema lähikondlaste (Alexander von Patkul) koduse hariduse andmist.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta oli üks vene romantismi teerajajaid. Tema loomingu põhiosa moodustavad vabatõlked paljude luuletajate loomingust Firdausist Schillerini. Ta on ka Venemaa Keisririigi hümni "Jumal, keisrit kaitse Sa" sõnade autor.

Žukovski oli mõisnik Nikolai Bunini ja türklannast teenija abieluväline laps, kes sai nime oma ristiisa järgi.

Ta elas mõnda aega ka Tartus. Ta oli Unipiha mõisa omanik.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta abiellus 1841. aastal baltisakslasest Elisabeth von Reuterniga (1821–1856; ru), kes oli Valgamaalt Restu mõisast pärit maalikunstniku Gerhardt Wilhelm von Reuterni (1794–1865; ru) ja Charlotte von Schwertzelli tütar. Abielust sündisid:

Vassili Žukovski abikaasa vendadest Alexander von Reutern (1824–1879) oli kindralleitnant, kindraladjutant ja keiser Aleksander II tiibadjutant, Basil von Reutern (1829–1897) salanõunik ja Peterburi evangeelse-luterliku konsistooriumi president, ning Gerhard von Reutern (1836–1918) heeroldmeister ja senaator.

Vassili Žukovski on üks kõrvaltegelasi Jaan Krossi romaanis "Keisri hull".

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Valmar Adams, "Kahesaja-aastane Žukovski. Kommentaare kolmest korvist" – Looming 1983, nr 4, lk 539–543
  • Malle Salupere, "Unustatud sõprussidemed" (V. Žukovski sõpradest Tartus) – Edasi 22. juuli 1987; ka M. Salupere raamatus "Tõed ja tõdemused: sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus", Tartu 1998, lk 266–281

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]