Avameri
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks Creative Commons Attribution/Share-Alike litsentsi ja GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
 |
See artikkel räägib geograafia mõistest; õigusteaduse mõiste kohta vaata artiklit Rahvusvahelised veed |
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
[redigeeri] Mereleksikon 1996
Mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu ranniku mõju. Sõltuvalt veekogu iseloomust ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümne (sisemeredel) kuni paarisaja km kaugusel (ookeanidel). Jur ookeani- ja merealad väljaspool rannariikide territoriaalmere või arhipelaagiliste vete piire. Avameri kuulub võrdsetel alustel maailma rahvastele, kus kõigil on õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks selle kohal, kalapüügiks (majandusvöönd), allveekaablite ja torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. Avamerel allub laev ainult lipuriigi seadustele. Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada piraatluses või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, ja lipukontrolliks (jälitamisõigus). Merede vaba kasutamise põhimõtte formuleeris esimesena Hollandi õigusteadlane Hugo Grotius (1583–1645) teoses "Mare liberum" (1609), nüüdisajal on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja ÜRO mereõiguse konventsiooniga. [1]
[redigeeri] Viited
- ↑ Avameri. (1996). – Mereleksikon. 1 kd. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 30
