Magevesi

Allikas: Vikipeedia

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5.

Kogu Maa veeringesse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides (Antarktise jääkilp sisaldab 61% Maa mageveest ning 1,7% kogu veevarust) ja ülejäänu mujal maa- ja veepinnal lume ja jääna (merejää, jäämäed), liustikes, järvedes, jõgedes, soodes ning põhjaveena. Mageveeks loetakse ka näiteks rauasooli sisaldav mineraalvesi.

Enamiku Maa veest moodustab soolane vesi peamiselt maailmameres. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema kliimaga aladel.

Peaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Sademed sisaldavad tihti aineid, mis on pärit aurumiskohast või atmosfäärist. Eriti tööstuspiirkondades on probleemiks happevihm.

Mõned elusorganismid saavad kasutada soolast vett, kuid paljudele, sealhulgas enamik taimi ja imetajaid, on magevesi elamiseks asendamatu.

Magevesi on võrreldes elusorganismide rakuvedelikuga hüpotooniline ehk väiksema tihedusega.

Magevee-elupaigad jaotatakse seisva veega veekogudeks (järved, sood), vooluveekogudeks (jõed) ja põhjaveeks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]