Johann Sebastian Bach
Allikas: Vikipeedia
Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
[redigeeri] Lapsepõlv Eisenachis
Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja.[viide?] Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis.
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (1671–1721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi.
[redigeeri] Ohrdruf (alates 1695/1696)
Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis.
[redigeeri] Lüneburg (1700–1702)
1700–1702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris.
[redigeeri] Weimar (jaanuar – juuni 1703)
Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid.
[redigeeri] Arnstadt (alates augustist 1703)
Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705 aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema.
1706 aastal Bach abiellus Maria Barbaraga. Temag sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad.
[redigeeri] Mühlhausen (alates 1707)
Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga.
[redigeeri] Weimar (alates 1708)
Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Bach kirjutas Antonio Vivaldi kontsertide traskriptsioone, töötlusi orelile. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile.
Orelile
- Passacaglia c-moll BWV 582.
- Orgelbüchlein BWV 599-644
Klaviirile
- Inglise süiidid. BWV 806-811
Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse.
[redigeeri] Köthen (alates 1717)
Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat.
7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane. Oma teisele naisele Anna Magdalenale pühendas Johann Sebastian ühe noodivihiku. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest jäi ellu kuus. Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann Christian Bach olid samuti muusikud. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled jäid ellu.
Tuntud teosed klaviirile
- Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846-869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa.
- Prantsuse süiidid. BWV 812-817
Selle perioodi kõige suurejoonelisem teos oli kontserditsükkel "Brandenburgi kontserdid", mille ta saatis Brandenburgi markkrahvile sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas.
- 6 Brandenburgi kontserti. BWV 1046-1051. Köthenis Johann Sebastian Bach ei kirjutanud orelile.
[redigeeri] Leipzig (1723–1750)
5.juulil 1722 aastal suri Leipzigi Tooma kiriku kantor Johann Kuhnau ja koht jäi vakantseks. Sellele Leipzigi Tooma kiriku tähtsale kohale kandideeris mitu organisti, kapellmeistri ja muusikadirektori. Johann Fasch (Kapellmeister Anhalt-Zerbstist), Christian Friedrich Rolle (muusikadirektor Magdeburgist), Georg Philipp Telemann (muusikadirektor Hamburgist), Telemann otsustas jääda Hamburgisse ja loobus kandideerimast Leipzigi Toomakiriku kantori kohale, Johann Christian Graupner (kapellmeister Darmstadtist), Georg Friedrich Kaufmann (Merseburgist), Balthasar Schott (organist Leipzigi Uuest kirikust) ja teiste hulgas Johann Sebastian Bach kandideeris sellele kantori kohale. Tema kirjutas selleks puhuks kahte kantaati Jesus nahm zu sich die Zwölfe BWV 22 ja Du wahrer Gott und Davids Sohn BWV 23. Nende teoste ettekanne toimus Leipzigi Tooma kirikus 7.veebruaril 1723 aastal. Pärast seda 1723 aasta mai lõpust Johann Sebastian Bach sai Leipzigi Tooma kiriku kantori koha. Sellega kaasnes veel Leipzigi muusikadirektori töö veel neljas Leipzigi linnakirikus. Peale selle poistekoori juhatamine ja laulu õpetamine ja pea igaks suuremaks kirikupühaks muusika kirjutamine.
Leipzigis oli Bach Püha Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Perioodi esimestel aastatel lõi palju kirikumuusikat, igal aastal muuhulgas umbes 60 kantaati. Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed.
Tuntud suured oreliteosed
- 6.Triosonaati orelile BWV 525-530
- Tokaata ja Fuuga d-moll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538
- 18 Koraali BWV 651-668
- 6 Schübler-Chorale BWV 599-544
Klaviirile
- Hästitemapereeritud klaviir. Teine osa BWV 870-893.
Siin teises osas on 24 prelüüdi ja fuugat on paigutatud kromaatiliselt helistike kaupa. Oluline pedagoogiline klaveri repertuaar.
- Goldberg-variatsioonid BWV 988
- Muusikaline ohver BWV 1079
- Fuuga kunst BWV 1080
Clavierübung (1726–1741) Eraldi mainimist vajab Johann Sebastian Bachi tsükkel Clavierübung, Klaviiri harjutus. See tsükkel koosneb viiest köitest, mida Bach kirjutas mitme aasta jooksul (1726-1741) Leipzigi preioodi ajal. Siin teosed nii klaverile kui ka orelile.
I.Osa (1726–1731)
- 6 Partiitad, ehk Itaalia süiiti. (6 Partiten) BWV 825-830.
II.Osa (1734)
- Itaalia kontsert F-duur. (Italienische Konzert) BWV 971.
- Partiita h-moll BWV 831. See Partiita asub eraldi siin teises osas.
III.Osa (1739)
- "Orelimissa": Prelüüd ja Fuuga Es-duur BWV 552 Pro organo pleno (Täie oreliga) ja 21 Koraalitöötlust (Choralbearbeitungen) BWV 669-689.
- 4 Duetti (Vier Duette) BWV 802-805.
IV.Osa (1741)
- Goldberg-variarsioonid BWV 988.
V.Osa (1740-1749)
- Fuuga Kunst (Die Kunst der Fuge) BWV 1080. On kirjutatud Gottfried Silbermanni poolt leiutatud Flügel-klaverile. See oli haamer-klaveri varajane eelkäija. Johann Sebastian Bach tegi tihedat koostööd Gottfried Silbermanniga, kes ehitas oreleid, mida Bach oli vastu võtnud. Bach soovis ise paigutada oma Fuuga kunsti eraldi köitesse. Seda teost võib pidada Johann Sebastian Bachi viimaseks. Bach alustas Fuuga kunsti kirjutamist 1740 aastal ja viimast osa lõpetas detsembris 1749 aastal. Esimest korda Fuuga kunst oli trükitud juba pärast Johann Sebastian Bachi surma 1751 ja 1752 aastal.
Tuntud vokaalteosed
- Missa h-moll BWV 232
- Matteuse Passioon BWV 244 toppletkooridele, orkestrile ja solistidele. See teos räägib Jeesuse Kristuse reetmisest ja ristilöömisest. Sõna Passioon antud kontekstis tähendab kannatust. Süzee on Piiblist Matteuse evangeeliumi peatükid 26-27 (Mt.26-27)järgi. See teos sai valmis 1729 aastal. Esiettekanne toimus 15. aprillil samal aastal. Juhatas Johann Sebastian Bach ise.
- Johanneses Passioon BWV 245, mis on samuti Piibli teemaline, ehk Johannese evangeeliumi peatükid 18-19 (Jh.18-19).
- Jõuluoratoorium BWV 248, pühendatud jõulusüžeele jõuluevangeeliumile.
- Lihavõteoratoorium BWV 249, pühendatud ülestõusmipühadele. Neid teoseid Johann Sebastian Bach kirjutas, töötades Leipzigi Tooma kirikus, mis olid pühendatud tähtsatele kirikupühadele.
Kõik need tuntud Johann Sebastian Bachi teosed on kirjutatud Leipzigi perioodi ajal.
Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ja on maetud Tooma kirikusse.
Pärast Johann Sebastian Bachi surma alles Felix Mendelssohn (1809-1847) oli esimene, kes dirigeeris Bachi Matteuse Passiooni. Samuti Felix Mendelssohni oreliteosed 6 Orelisonaati ja samuti tema 3 Prelüüdi ja Fuugat on inspireeritud Bachi eriti tema Leipzigi loomingust. Selles mõttes Johann Sebastian Bachi looming oli liiga progressiivne ja esialgu arusaamatu 18 sajandi kohta ja alles peale tema, surma oli uuesti saanud tuntuks 19 sajandist peale kuni tänapäevani. Sellised 19 sajandi heliloojad, nagu Felix Mendelssohn (1809-1847), Robert Schumann (1810-1856), Ferenc Liszt (1811-1866) olid inspireeritud Johann Sebastian Bachi loomingust. Ferenc Liszt oli kirjutanud ulatusliku Prelüüdi ja Fuuga orelile teemal B-A-C-H. See on nootide kombinatsioon, millest koosneb Johann Sebastiani nimi. Albert Schweitzer oli esimene, kes kirjutas ulatusliku biograafiat Johann Sebastian Bachi kohta.
BWV Bach- Werke-Verzichnis Johann Sebastian Bachi teoste süstematiseeritud kataloog Wolfgang Schmiederi poolt 1950 aastal.
Johann Sebastian Bachi artikli Leipzigi loomingulisest perioodist on kasutatud materjali saksakeelsest artiklist de:Johann Sebastian Bach
[redigeeri] Looming
Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempereeritud häälestust. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Märkimisväärne on Johann Sebastian Bachi looming kirikumuusika valdkonnas. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.
[redigeeri] Tuntud teosed
- Missa h-moll
- Matteuse passioon
- Johannese passioon
- ligi 300 kantaati
- Toccata ja fuuga d-moll
- Jõuluoratoorium
- Lihavõteoratoorium
- 4 orkestrisüiti
- 6 Brandenburgi kontserti
- "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa
- Clavierübung
- Mitmesugused oreliteosed
Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid").
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
