Edgar V. Saks

Allikas: Vikipeedia

Edgar Valter Saks (25. jaanuar 191011. aprill 1984) oli eesti poliitik, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8. maist 1971 kuni surmani.

Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1934. Oli suvel 1941 metsavend. Põgenes 1944 Soome ja Rootsi kaudu Kanadasse. Töötas Kanadas, Peruus ja Mehhikos.

Edgar V. Saks on kirjutanud ajalooalaseid teoseid, mis tuginevad kohanimede ja tänapäeval vananenuks või ebakorrektseks tunnistatud allikmaterjalide ja teoste uurimisel ja tõlgendamisel. Ta käsitleb ajalooteaduse põhisuunast tähelepanemata jäänud teemasid, nagu eelajalooline soome-ugri asustus Euroopas, eesti päritolu aadlikud ja eestlaste ühiskonna seisuslik ülesehitus. Ta rõhutab genealoogilise uurimistöö tähtsust, välistamaks vasakpoolset mõtteviisi kandva popside, orjade ja träälide järglaskonna infiltreerumist eesti rahva koosseisu ja nende poolt eesti rahva mineviku mahavaikimist ja alavääristamist.

Edgar V. Saks oli abielus Hilda Eskoga (21. september 1909 Rakvere – 17. mai 1996 Montreal)

Sisukord

[redigeeri] Tsitaadid

„"Okupeeritud Eestis on seestpoolt murdmise periood möödas. Vene tääkide abil umbes 10% vastutustundelikust ja arenenud rahvastikust küüditati Siberisse ja hävitati, teine 10 prots. valis paguluse. Sellega oli maa tegelikult puhastatud tsivilisatsiooni kandvaist, aktiivsetest kodanikkudest. Maa-ala põletati puhtaks väärtuslikest puudest ja asemele hakkas kasvama väärtuseta võsa."“

(Eesti Postimees, 15. september 1971).

Oma raamatus "Saxi-Saxa-Sax-Saks nimikond ja suguselts" (lk. 96) on ta Mahtra sõja sündmused kokku võtnud järgmiselt:

„"Mitte eesti taluperemehed, vaid moonakad olid need, kes põletasid ja riisusid ning tegid "Mahtra sõja", võtsid osa 1905. a. revolutsioonist, märatsesid 1917. a. revolutsiooni päevil, läksid punaväkke, kuulutasid parunid ja "hallparunid" (s. o. eesti suurtalunikud) lindpriiks, mõrvasid kaaseestlasi Tartus ja Rakveres, osalistusid 1924. a. mässukatses, olid 1940/41. a. N. Vene revolutsiooni ja riigipöörde käsilasteks rahvuslike eestlaste mõrvamises, ja eriti küüditamisel. ... Meie marksistide poolt koostatud ajalugudes on eesti rahvale külge poogitud "pärisorjus", mida pole kunagi olnud, aga moonakate-sulaste märatsemisi esitatakse ajaloolise tähtsusega kangelastegudena! Tõelisuses eesti proletaarliku pööbli jälgid teod on roimad, kuritegelikud nähted. Nende koht pole Eesti ajaloos. Need on vaid kahetsemisväärsed, taunitavad episoodid ja häbiks meie rahvale ja ajaloole."“

[redigeeri] Teosed

[redigeeri] Ajalooraamatud

[redigeeri] Romaanid

[redigeeri] Artikleid

  • Eesti renessansiga seotud korporatsioon. Eesti Päevaleht, 8. september 1971, nr. 71, lk. 7.
  • "Pärisorjuse" foobia. Eesti Päevaleht, 20. jaanuar 1979, nr. 5, lk. 7.
  • "700-aastase orja" asemele "9000-aastane eestlane". Võitleja, aprill 1963, nr. 4, lk. 8.
  • Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu. Võitleja, juuni 1966, nr. 6, lk. 2.
  • Ajalugu on – kohtumõistmine! Võitleja, veebruar 1968, nr. 2, lk. 4.
  • Eesti kultuuri uuestisünd aastatel 1802–1850. Võitleja, veebruar 1970, nr. 2, lk. 7.
  • Eestlaste osatähtsus XIII sajandi Tallinnas. Võitleja, aprill 1972, nr. 4, lk. 5.
  • "Vana hea eesti aeg..." Võitleja, jaanuar 1973, nr. 1, lk. 2.

[redigeeri] Intervjuu

  • "Nüüd on sõna meil, soomeugrilastel!" Võitleja, oktoober 1966, nr. 10, lk. 2.
Eelnev:
Elmar Järvesoo
Haridusminister
8. mai 1971 -
11. aprill 1984
Järgnev:
Johan Ungerson


[redigeeri] Välislingid

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes