Mahtra sõda

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloosündmusest; samanimeliste asjade kohta vaata lehekülge Mahtra sõda (täpsustus).

Mahtra sõda
Mahtra sõja mälestussammas.jpg
Mahtra sõja mälestussammas (1933):

1858 MAHTRA SÕJA MÄLESTUSEKS 1933

"Siin võitles Eesti talupoeg tõe, õiguse ja vabaduse eest !".

Toimumisaeg 2. juuni 1858 (vkj)
14. juuni 1858 (ukj)
Toimumiskoht Mahtra, Juuru khk, Eesti
Tulemus Rahutused suruti maha
Osalised
Eesti talupojad Vene soldatid
Jõudude suurus
700-800 meest 50+2 meest
Kaotused
Langenud 10
üles poos 1
Langenud 1
Haavatud 13

Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2. juunil (ukj 14. juuni) 1858. aastal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas (kaasaja Juuru valla Mahtra külas).

Põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sündmuste käik[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. aprillil (jüripäev) 1858 kuulutati välja 1856. a. talurahvaseadus, millest talupojad olid pikisilmi lootnud kergendusi. Seaduseraamatud jaotati vallatalitajatele välja. Raamatust loeti välja, et ühe teorendiliiki abitegu enam tegema ei pea. Juunis keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Abiteost keeldusid ka Mahtra mõisa talupojad.

  • 26. mail kohtusid Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost.
  • 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks Mahtrasse. Sõnnikuvedu, üks abitegudest, pidi algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna “sõda” - Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama.
  • 31. mail, laupäeval toodi Mahtrasse pool roodu - 50 soldatit koos kapteni ja lipnikuga. Kõik talumehed kamandati esmaspäevaks mõisa. Esiotsa tekkis talurahva seas paanika ja põgeneti metsa varjule. Ent siis otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi 700-800 meest Juuru, Kose ja Rapla kihelkonnast. [1]
  • 2. juunil, esmaspäeval piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Soldatitelt hakati relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Kui vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi, anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk taganes naabermõisa Atlasse ja edasi Kose-Uuemõisa.

Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud talumehed sisse viinaaita, pruukisid märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek. [2]

Tagajärjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Talupoegadest said kohe surma 7, haavadesse surid 3 ja 1 poos end karistuse kartuses üles. Karistussalgast sai surma 1 ohvitser ja 13 soldatit said haavata.[3]

Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus (esimees parun von Pahlen, liikmed von Nottbeck, krahv Manteuffel ja sekretär Lampe) algul surmanuhtluse, mis hiljem keisrile saadetud palve järgi ümber muudeti raskeks peksukaristuseks.

10. veebruaril (ukj 22. veebruar) 1859 viidi karistus Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel täide. Karimad karistused said Ado Andrei Mahtra vallast ja Peeter Olander Kaiu vallast, kumbki 1000 hoopi läbi kadalippu, koos kõigi seisuseõiguste kaotamisega, 20 aastat sunnitööd ja seejärel saatmine asumisele Siberisse.[4] Kolm vasthakanute peameestest kohtu alla ei jõudnudki, sest kaks neist hukkusid juba mässu ajal ja kolmas sooritas enesetapu.[5]

27. mail 1860 oli Mahtra sündmuste läbi saadud kahjudena üles antud 12 358,27 rubla, sealhulgas kroonu kahjud (sõidu- ja päevarahad, uurimismaterjalide tõlkimine vene keelde) 2008,58 rubla, Eestimaa rüütelkonna kahjud (sõjaväe toitlustamise kulud) 2300,79 rubla, ametlike isikute kahjud (Mahtras kaduma läinud käerauad 39,42 rubla väärtuses, major Alexander von Laimingi Mahtras kadumaläinud asjad 300 hõberubla väärtuses, veltveebel Vassiljevi ülemuse käes hoiul olnud raha jne) 436,57 rubla, eraisikute kahjud (valitseja Rosenberg 1178 rubla, tema ema 146 rubla, mõisnik von Helffreich 6000 rubla jne) 7580 rubla. Süüdimõistetud ja Mahtras viibinud talupoegade vara väärtus oli kokku 362 hõberubla. Kahjusid ei nõutud tõenäoliselt kunagi sisse, kuna see oleks uusi rahutusi põhjustanud, kohtu all olnuist olid paljud ära surnud või Siberisse saadetud. Sõjaminister kustutas 26. novembril 1864 kahjusid 1780,48½ rubla ulatuses. Rahaministri teatel 29. jaanuarist 1865 käskis keiser võtta 1780,48 rubla lootusetu võlana võtta kroonu kanda. Major Laimingule tasus Eestimaa rüütelkond 100 rubla, ta suri 26. septembril 1861. Veltveebel Vassiljev sai staabikapten Boguzki hobuse[6].

Muud kahjud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaväeosal läks kaduma 14 siledaraualist püssi koos täägi ja juurdekuuluvate esemetega, 2 püssivarrast, 22 kiivrit, 2 kiivri lõuaalust soomusrihma, 16 lahingulaskemoona taskut koos vöörihmadega, 8 supikatlakest koos rihmadega, 26 kruvikeerajat, 26 tropirauda, 14 sütikute karpi, 600 sütikut, 3 mõõka (tessakki), 2 püssitääki, 3 mutri vedru, 450 padrunit, 200 või 230 väljalastud padrunikesta, 17 püssitäägi tuppe, 1 trummirihma pannal, 1 signaalisarv lömmilöödud, 8 kiivrit lömmilöödud, 36 särki, 62 paari suvepükse, 10 paari talipükse, 42 saabast, 60 mütsi, allohvitseride ja sõdurite raha ja muid asju[7].

Hinnangud[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Mitte eesti taluperemehed, vaid moonakad olid need, kes põletasid ja riisusid ning tegid "Mahtra sõja", võtsid osa 1905. a. revolutsioonist, märatsesid 1917. a. revolutsiooni päevil, läksid punaväkke, kuulutasid parunid ja "hallparunid" (s. o. eesti suurtalunikud) lindpriiks, mõrvasid kaaseestlasi Tartus ja Rakveres, osalistusid 1924. a. mässukatses, olid 1940/41. a. N. Vene revolutsiooni ja riigipöörde käsilasteks rahvuslike eestlaste mõrvamises, ja eriti küüditamisel. ... Meie marksistide poolt koostatud ajalugudes on eesti rahvale külge poogitud "pärisorjus", mida pole kunagi olnud, aga moonakate-sulaste märatsemisi esitatakse ajaloolise tähtsusega kangelastegudena! Tõelisuses eesti proletaarliku pööbli jälgid teod on roimad, kuritegelikud nähted. Nende koht pole Eesti ajaloos. Need on vaid kahetsemisväärsed, taunitavad episoodid ja häbiks meie rahvale ja ajaloole." Edgar V. Saks. Saxi-Saxa-Sax-Saks nimikond ja suguselts. Montreal, 1979. Lk. 96.

Eesti riigitegelane Jaan Tõnisson on öelnud: "Mahtra sõda oli Eesti Vabadussõja eellahing!"[viide?]

Aastapäevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1933 – 75. aastapäev: avati Mahtra sõja mälestussammas.
  • 1958 – 100. aastapäev: Juurus valmis kultuurimaja.
  • 1983 – 125. aastapäev: Juurus valmis koolimaja juurdeehitus.
  • 1998 – 140. aastapäev: Mahtra sõjaväljal etendati Harrastusteatrite Liidu suurlavastust "Mahtra sõda".
  • 2008 – 150. aastapäev: kahe päevaga kanti katkematult ette terve E. Vilde romaan "Mahtra sõda".

Mahtra sõda Eesti kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1998. aastal etendati Mahtra sõjaväljal Harrastusteatrite Liidu suvelavastus "Mahtra sõda", kus keskset tegelast, prantsuse guvernanti Juliette Marchandi, mängis Siiri Sisask. Muusika kirjutas Sisask, laulusõnad Peeter Volkonski, muusikat esitas ansambel Ultima Thule. Lavastuse muusikast ilmus plaat, kust sai hiljem tuntuks laul "Mis maa see on", mis on olnud ka laulupidude kavas.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mahtra küla, mõis ja sõda: Enne sõda..
  2. Mahtra küla, mõis ja sõda: 2. juuni..
  3. Mahtra küla, mõis ja sõda: 2. juuni..
  4. Kindral Ulrich: Trahwid, mis Suur Keisri herra, kindral-kubernöri-herra arwamist mööda, nende talopoegadele on möistnud, kellel selle mässamise poolest süüd on, mis 1858. aastal 2. Jaanikuu pääwal Mahtra mõisas sündinud. Maa Walla Kuulutaja, nr.4, 31. aprill 1859, lk 5
  5. Kindral Ulrich: Kuulutamine Eestimaa kubernöri-herra poolest Eestimaa talorahwale. Maa Walla Kuulutaja, nr.4, 31. aprill 1859, lk 4
  6. Konstantin Lepp. Mahtra sõda 2. juunil 1858. Vaba Maa, 2. juuli 1933, nr. 152, lk. 9.
  7. Konstantin Lepp. Mahtra sõda 2. juunil 1858. Vaba Maa, 17. juuni 1933, nr. 139, lk. 5.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Johannes Reinthal "Mahtra sõda: talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul" Tallinn: Rahvaülikool, 1923
  • Juhan Kahk "1858. aasta talurahvarahutused Eestis: Mahtra sõda" Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958
  • "Mahtra sõda" (album) Koostanud Juhan Kahk, Elem Treier. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]