Harri Moora

Allikas: Vikipeedia
Harri Moora (1930)

Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja akadeemik.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppis Tartu ülikoolis arheoloogiat ja kunstiajalugu. Lõpetas aastal 1925, aastast 1927 oli sealsamas arheoloogiaõppejõud. Aastatel 1930–1942 oli ta muinasteaduse õppetooli arheoloogiakabineti ja -muuseumi juhataja. Filosoofiateaduskonna dekaan.

1942. aasta algupoolel eemaldasid Saksa okupatsioonivõimud ta Tartu ülikoolist ja saatsid tööle Tallinna. Aastal 1944 ta vahistati.

Teise maailmasõja lõppedes jätkas ta tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis.

Aastal 1950 heideti talle ette kodanlikku natsionalismi – ülikoolis kaotati arheoloogiakateeder.

Alates 1947. aastast kuni surmani töötas TA Ajaloo Instituudis arheoloogia (hiljem arheoloogia ja etnograafia) osakonna juhatajana.

Aastail 1936–1950 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi esimees. 1958. aastast Rahvusvahelise Esi- ja Varase Ajaloo Teaduste Liidu alatise nõukogu liige.

Indrek Jürjo andmetel oli Harri Moora KGB agent [1].

Harri Moora oli abielus etnoloog Aliise Mooraga, neil oli kuus last. Nende pojad on arheoloog Tanel Moora, soomepoiss Rein Moora ja tütar geograaf Ann Marksoo. Tema tütrepojad on poliitik Jürgen Ligi ja arheoloog Priit Ligi.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne okupatsiooni avaldatud artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]