Aestii

Germaniae veteris typus (Vana Saksamaa.), Aestui, Venedi, Gythones ja Ingaevones kaardi üleval paremas nurgas. Willem ja Joan Blaeu), 1645.

Aestid oli Rooma ajaloolase Tacituse teoses "Germania" (98. maj) mainitud rahvad (Aestiorum gentes) asukohaga Läänemere (Mare Svebicum) parempoolses (Roomast, Roomas sellel ajal teadaolevatest maadest) vaadates idapoolseimas rannas.

Tacitus:

„"Tavadelt meenutavad sveebe, keelelt britte. Kummardavad Jumalaema. Kannavad usutunnusena kaasas metssea kuju. Metssea kuju kaitseb neid relva asemel võõraste seas. Rauast relvale eelistavad nuia. Kasvatavad otra ja muud vilja kannatlikumalt kui loidudele germaanlastele tavaks. Korjavad rannast merevaiku, mida kutsuvad glesum. Müüvad seda töötlemata ja imestavad kõrge hinna üle."“

Anglosaksi reisija ja kaupmees Wulfstan af Hedeby reisikirjelduses (880. maj) mainitud maa (Estland, Eastland) ja selle rahvas (Estum) Ida-Preisis Estmere (Visla lahe) rannas.

Wulfstan:

„"Palju linnu ja igas linnas kuningas. Palju sõditakse omavahel. Külluses mett ja kala. Kuningad ja ülikud joovad märapiima, vaesed ja orjad mõdu. Õlut ei jooda. Peremehe surma puhul jäetakse surnukeha enne põletamist kuuks ajaks majja, kuningaid ja ülikuid kuni pooleks aastaks. Surnu vara jagatakse viieks-kuueks osaks. Suurem osa pannakse umbes miili kaugusele linnast. Seejärel teine, kolmas jne. Väiksem osa jääb kõige lähemale. Mehed tulevad üle maa ratsudega kokku umbes viie-kuue miili kauguses. Hakatakse võidu ratsutama, esimene saab kõige suurema varaosa, siis teine, kolmas jne. Seejärel sõidetakse igaüks oma osaga laiali. Kiired ratsud on kõrges hinnas. Surnu tuuakse majast välja ja põletatakse koos riietega."“

Tacituse aestide kirjeldus viitab põlluharijatele ja merevaigukorjajaile preislastele, samuti teistele Läänemere idaranna rahvastele.

Wulfstani estide kombed, eriti kääritatud märapiim - kumõss - ja ratsutamine viitab pigem stepiratsanikele, kes võisid jõuda Preisi hunnide Attila tekitatud rahvarände aegu.

Veel on tunda nimekujud Aestyi, Aisti ja Aistorum, Istum, Aistland, Hestia, Estonum, Haestii, Eistlanz, Eistland, Estland, Aestland, Astlanda, Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia (neist suurem osa Eesti ja eestlaste kohta).

Kas aest- ja est- on seotud vanagermaani austraga (idakaar), pole veel keegi selgeks rääkinud.

Edgar V. Saks on püüdnud vanade isiku- ja kohanimede abil tõestada, et Tacituse aegu kuni XVI sajandini oli Preisi rand ja Sambia poolsaar asustatud läänemeresoomlastega (kammkeraamika kultuuri edelapiir Visla suudmeni ja tollane merevaigukaubandus), kes hiljem baltlaste poolt assimileeriti. E.Saksa seisukohti on akadeemilistes ringkondades välja naerdud. Samas ei saa välistada olukorda, mil Preisimaale migreeruvad balti hõimud assimileerivad läänemeresoomekeelseid algasukaid ning viimased neist surutakse randa, kus põhitegevuse erisuste tõttu baltistumine aeglustub.

Läänemeresoomlaste geneetilise pärandi suurest osakaalust (üle 40%) leedulaste, lätlaste ja arvatavasti ka prusside seas kõnelevad III aastatuhande alguse uuringud.

Kirjandus

• P. Corneli Taciti de origine et sitv Germanorum, ptk 45
• The Voyage of Wulfstan to Estland
• Bergman, J. Die Aestii in der antiken Literatur. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 05.10.1921. (Tutv: Dorpater Nachrichten 06.10.1921, nr 223, lk 3; Postimees 06.10.1921, nr 231, lk 3.)
• Deutschler, Yorck (Märts 1998/Juuni 2000). Die Aestii – Bezeichnung für die heutigen Esten Estlands oder die untergegangenen Pruzzen Ostpreußens „Die Singende Revolution“ – Chronik der Estnischen Freiheitsbewegung (1987–1991),. Ingelheim: Neuthor, lk. 196-198. ISBN 3-88758-077-X. 
• Anne Lill, "Tacitus, aestii ja eestlased" – Sirp 13. november 1998, nr 43, lk. 3.Sirp arhiiv
• Mart Meri, "Tacitus on eestlaste ristiisa" – Eesti Ekspress 13. november 1998, Eesti Ekspressi arhiiv
• Anne Lill, "Aestii on üldnimetus" – Postimees 22. november 1998, Postimees arhiiv
• Raivo Palmaru, "Tacitus ja loodud poliitiline muinsus" – Postimees 22. november 1998, Postimees arhiiv
• Edgar V. Saks, "Aestii, An Analysis of an Ancient European Civilization. Studies in the Ur-European History". Part 1 (Montréal–Heidelberg 1960)
• Edgar V. Saks, "Esto-Europa. A Treatise on the Finno-Ugric Primary Civilization in Europe. Studies in the Ur-European History." Part 2 (Montréal–Lund 1966)

Välislingid

• Enn Kaljo - Üks väga väga vana rahvas ...
• European Y-DNA haplogroups frequencies by region - Eupedia.