Aestii

Allikas: Vikipeedia
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses.
Germaniae veteris typus (Vana Saksamaa.), Aestui, Venedi, Gythones ja Ingaevones kaardi üleval paremas nurgas. Willem ja Joan Blaeu, 1645.

Aestid oli Rooma ajaloolase Tacituse teoses "Germania" (98. maj) mainitud rahvad (Aestiorum gentes) asukohaga Läänemere (Mare Svebicum) parempoolses (Roomast, Roomas sellel ajal teadaolevatest maadest) vaadates idapoolseimas rannas.

Kui aest (häälda: äst) tüvega ladina sõnad eesti keelde ümber panna, saame paarsada erinevat mõistet või tegu, millest võib valida oma lemmiku. Google tõlge aestiorum gentes - suverahvad.

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tacitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

„"Tavadelt meenutavad sveebe, keelelt britte. Kummardavad Jumalaema. Kannavad usutunnusena kaasas metssea kuju. Metssea kuju kaitseb neid relva asemel võõraste seas. Rauast relvale eelistavad nuia. Kasvatavad otra ja muud vilja kannatlikumalt kui loidudele germaanlastele tavaks. Korjavad rannast merevaiku, mida kutsuvad glesum. Müüvad seda töötlemata ja imestavad kõrge hinna üle."“

Tacituse aestide kirjeldus viitab põlluharijatele ja merevaigukorjajaile preislastele, samuti teistele Läänemere idaranna rahvastele.

Wulfstan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anglosaksi reisija ja kaupmees Wulfstan af Hedeby reisikirjelduses (880. maj) mainitud maa (Estland, Eastland) ja selle rahvas (Estum) Ida-Preisis Estmere (Visla lahe) rannas.

„"Palju linnu ja igas linnas kuningas. Palju sõditakse omavahel. Külluses mett ja kala. Kuningad ja ülikud joovad märapiima, vaesed ja orjad mõdu. Õlut ei jooda. Peremehe surma puhul jäetakse surnukeha enne põletamist kuuks ajaks majja, kuningaid ja ülikuid kuni pooleks aastaks. Surnu vara jagatakse viieks-kuueks osaks. Suurem osa pannakse umbes miili kaugusele linnast. Seejärel teine, kolmas jne. Väiksem osa jääb kõige lähemale. Mehed tulevad üle maa ratsudega kokku umbes viie-kuue miili kauguses. Hakatakse võidu ratsutama, esimene saab kõige suurema varaosa, siis teine, kolmas jne. Seejärel sõidetakse igaüks oma osaga laiali. Kiired ratsud on kõrges hinnas. Surnu tuuakse majast välja ja põletatakse koos riietega."“

Wulfstani estide kombed, eriti kääritatud märapiim - kumõss - ja ratsutamine viitab pigem stepiratsanikele (nt. sarmaadid), kes võisid jõuda Preisi hunnide Attila tekitatud rahvarände aegu.

Nimekujud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veel on tunda nimekujud Aestyi, Aisti ja Aistorum, Istum, Aistland, Hestia, Estonum, Haestii, Eistlanz, Eistland, Estland, Aestland, Astlanda, Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia (neist suurem osa Eesti ja eestlaste kohta).

Tõlgendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kas aest- ja est- on seotud vanagermaani austraga (idakaar), pole veel keegi selgeks rääkinud. Igal juhul teeb Snorri Sturluson oma Olaf Tryggvasoni saagas (kõlalisest sarnasusest hoolimata) selget vahet idalaste ja eestlaste vahel:

„En er þau heldu austr í hafit, þá kómu at þeim víkingar. Þat váru Eistr

Kui nad purjetasid itta, neid ründasid viikingid. Need olid eestlased. Mõni rida hiljem tuleb mängu ka Eistland (Eesti), mitte Austurland (Idamaa).

NB! Eesti ja eestlaste meelevaldset samastamist Idamaa ja idamaalastega esineb Vikis ka mujal.

Geneetilised uuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

DNA-genealoogia Y-kromosoomi uuringud näitavad, et lätlaste, leedulaste ja tõenäoliselt ka preislaste seas kuulub 40-45% isaliini N (täpsemini N1c1a). Seda pärinemisliini seostatakse eeskätt soomeugri keeli kõnelevate rahvastega. Kuna lätlased ja leedulased kuuluvad praegu indoeuroopa keelkonna balti keelerühma, siis võib neid pidada keelt vahetanud soomeugrilasteks. Kunagi Soome lahest Visla jõe ülemjooksuni ulatunud Aestia on paari aastatuhandega kahanenud tänase Eesti piirideni.

Muud arvamused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloolane Edgar V. Saks on püüdnud vanade isiku- ja kohanimede abil tõestada, et Tacituse aegu kuni XVI sajandini oli Preisi rand ja Sambia poolsaar asustatud läänemeresoomlastega (kammkeraamika kultuuri edelapiir Visla suudmeni ja tollane merevaigukaubandus), kes hiljem baltlaste poolt assimileeriti. E.Saksa seisukohti on akadeemilistes ringkondades välja naerdud. Samas ei saa välistada olukorda, mil Preisimaale migreeruvad balti hõimud assimileerivad läänemeresoomekeelseid algasukaid ning viimased neist surutakse randa, kus põhitegevuse erisuste tõttu baltistumine aeglustub.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]