Buddha
 |
See artikkel räägib üldmõistest; budismi rajaja kohta vaata artiklit Siddhārtha Gautama |
Buddha (eesti keeles kasutatakse ka sõnakuju "buda") tähendab 'virgunu' ja tuleneb sanskriti verbijuurest budh (‘virguma, ärkama’). Buddha tähistab budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
Budismi personoloogias on buddha eelkõige õpetaja, erinedes sellega pratjekabuddhadest, kes küll virguvad, kuid ei õpeta. Arhatitest erineb buddha selle poolest, et jõuab virgumisele ise, mitte teistelt kuuldud õpetuse abil.
Buddhade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on nõndaläinu (skr tathāgata), hüvesläinu (skr sugata), bhagavat ja võitja (skr jina). Mahajaana suutrates nimetatakse b-t ‘täielikult virgunuks’ (skr samyaksambuddha) ja kõikteadjaks (skr sarvajña).
Buddha varases budismis ja theravaadas [muuda]
Varastes budismi tekstides tähistab buddha eelkõige budismi rajajat Buddha Šākjamunit ja on tihti pärisnime staatuses. Theravaadas on buddha eelkõige teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud inimene.
Algselt nimetati buddhaks ilmselt vaid Šākjamunit, kuid üsna pea kujunes arusaam, et buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. Tipitaka varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne Šākjamunit, hilisemates tekstides aga mainitakse juba kahtekümmend nelja. Kõige esimene neist oli Dīpankara, kes ennustas Šākjamunile, et too saab tulevikus buddhaks. Paali kaanonis on mainitud ka tulevast buddhat Maitrejat.
Theravaada seisukohalt peab b. enne buddhaks saamist elama hulga elusid bodhisattvana, oma meelt järk-järgult puhastades. Selles elus, mil tal on ette nähtud buddhaks saada, avalduvad buddhal suurmehe tunnused ning elu lõpus vaibub ta parinirvaanasse ehk täielikku nirvaanasse.
Buddha mahajaanas [muuda]
Mahajaana budismis on buddha tähendus laiem, buddha on mahajaanas tihti igavene või ülemaine olend või printsiip, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata olenditele teed virgumisele.
Mahajaanas esineb buddha, kes virgunud juba loendamatuid aegkondi tagasi ja ilmub maailma selleks, et inimesi aidata, parinirvaanasse buddha päriselt ei vaibu. Ka mahajaaana õpetab, et buddhaks saamise teel tuleb läbida mitmeid elusid.
Buddhade paljususe idee tõi kaasa buddha kuju mütologiseerimise ja nii ongi mahajaanas loodud palju mütoloogilisi buddhasid, nt Amitābha, Akšobhja jt. Iga buddha loob oma buddhavälja, mida mütoloogiliste buddhade puhul kirjeldatakse ideaalsete utoopiliste maailmasüsteemidena. Mütoloogiliste buddhade seas on erilisel kohal Vairotšana kui ürgbuddha, kellest lähtuvad kõik teised buddhad.
Mahajaanas kujunes ka buddha kolme ihu (skr trikāya) kontseptsioon.
Buddha vadžrajaanas [muuda]
Vadžrajaana toetub üldiselt mahajaana filosoofiale ja mütoloogiale, kuid vadžrajaana meetodite järgi võib virgumiseni jõuda ka ühe elu jooksul.
Vadžrajaanas kasutatakse mütoloogilisi buddhasid antropomorfsete sümbolitena kujustamisel ja neid nimetatakse dhjaanibuddhadeks.
Eesti keeles kirjutatakse Buddha suure algustähega siis, kui tegemist on Šākjamuniga; buddha virgunud olendite üldnimetusena kirjutatakse väikese algustähega.
