Heldur Tõnisson

Allikas: Vikipeedia

Heldur Tõnisson (25. juuni 1912 Tartu11. juuli 2014) oli väliseesti ärimees. Ta oli Jaan Tõnissoni ja Hildegard Lõhmuse poeg.

Tõnisson oli rikkamaid eestlasi ning oli pikka aega üks Eesti Meedia Grupi omanikke. Tema eluajal peeti teda ka ka vanimaks aktiivseks Ferrari kasutajaks. Ta elas 1943. aastast Rootsis, 1967. aastast Šveitsis, viimastel aastatel Ameerika Ühendriikides ning pärast 1943. aastat ta Eestis ei käinud. Heldur Tõnisson töötas enne sõda vandeadvokaadi abina Tallinnas. Kevadel 1943 põgenes tollal 30-aastane advokaat Heldur Tõnisson koos kaaslastega Soome kaudu Rootsi. Seejärel põgenesid üle lahe Tõnissoni omaksed, välja arvatud isa Jaan, kelle nõukogude salapolitsei NKVD oli vahistanud 1940. aasta lõpul.

USA rahvusarhiivi dokumentidest selgub, et Heldur Tõnisson astus 1943. aastal Rootsis Ameerika luureorganisatsiooni OSS (CIA eelkäija) teenistusse. OSSi kaasabil päästeti Eestist kuni 22. septembrini 1944 1200 inimest, kes toimetati Rootsi. Tõnisson haldas nii päästmiseks vajalikke mootorpaate kui ka Stockholmi lähistel asuvat väikesaart.

Heldur Tõnisson oli ametlikult kodakondsuseta isik, kuigi ta oli õiguslikult Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik. Ta ei võtnud kunagi välja Eesti Vabariigi isikut tõendavat dokumenti.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema esimene abikaasa oli Salomia Kirik, teine abikaasa Sissi Tõnisson (suri 1996), kolmas abikaasa on Ingrid, endine meditsiiniõde on hollandi ja portugali päritolu ameeriklanna. Poeg Ivar Jaan Tonisson (sündis 1940) oli Stanfordi ülikooli filoloogiaprofessor (kaitses seal 1976 doktoritöö teemal "A formal semantics for adjectivals and adverbials"), Ivar Tonissoni lapsed on Alexander (Tonisson) ja Cecilia. Alexander Tonisson on ühiskondlik aktivist San Franciscos, tegutsedes ametiühingu Service Employees International Union poliitilise vanemorganiseerijana.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]