Heldur Tõnisson

Allikas: Vikipeedia

Heldur Tõnisson (sündinud 25. juunil 1912) on väliseesti ärimees. Ta on Jaan Tõnissoni ja Hildegard Lõhmuse poeg.

Tõnisson on rikkamaid eestlasi ning oli pikka aega üks Eesti Meedia Grupi omanikke. Teda peetakse ka vanimaks aktiivseks Ferrari kasutajaks. Ta on elanud Rootsis alates 1943. aastast, Šveitsis alates 1967. aastast, viimastel aastatel Ameerika Ühendriikides ning pole alates 1943. aastast Eestit külastanud. Heldur Tõnisson on ametlikult kodakondsuseta isik, kuigi ta on õiguslikult Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik. Antud juhul tähendab see ilmselt seda, et Heldur Tõnisson ei ole võtnud välja Eesti Vabariigi isikuttõendavat dokumenti. Kevadel 1943 tegi 30aastane advokaat Heldur Tõnisson elu tähtsaima valiku ning põgenes koos kaaslastega Eestist Soome kaudu Rootsi. Seejärel põgenesid üle lahe Tõnissoni omaksed. Vaid isa Jaan, kelle nõukogude salapolitsei NKVD vahistas 1940. aasta lõpul, kirjutas Eesti Ekspress.

USA rahvusarhiivi dokumentidest selgub, et Heldur Tõnisson astus 1943. aastal Rootsis Ameerika luureorganisatsiooni OSS (CIA eelkäija) teenistusse. OSSi kaasabil päästeti Eestist kuni 22. septembrini 1944 1200 inimest, kes toimetati Rootsi. Tõnisson haldas päästmiseks vajalikke mootorpaate kui ka Stockholmi lähistel asuvat väikesaart.

Heldur Tõnisson töötas enne sõda vandeadvokaadi abina Tallinnas.

Isiklikku [muuda]

Tema esimene abikaasa oli Salomia Kirik, teine abikaasa Sissi Tõnisson (surnud 1996), kolmas abikaasa Ingrid, endine meditsiiniõde on hollandi ja portugali päritolu ameeriklanna. Poeg Ivar Jaan Tonisson (s. 1940) oli Stanfordi ülikooli filoloogiaprofessor (kaitses seal 1976 doktoridissertatsiooni teemal "A formal semantics for adjectivals and adverbials"), Ivar Tonissoni lapsed on Alexander (Tonisson) ja Cecilia. Alexander Tonisson jätkab oma vanavanaisa Jaani teed, olles ühiskondlik aktivist San Franciscos, tegutsedes ametiühingu Service Employees International Union poliitilise vanemorganiseerijana.

Välislingid [muuda]