Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

Allikas: Vikipeedia
Erakonna Tallinna piirkonna kontor asus Wismari 11, arhitekt Erich Jacoby projekteeritud majas

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on maailmavaatelt konservatiivne, rahvaerakonna tüüpi partei, mis oma tänasel kujul sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel. Erakonnal on üle 9700 liikme. IRL on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlik-demokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei liige.

Maailmavaade[muuda | redigeeri lähteteksti]

IRL on oma põhikirja järgi "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel parem-vasakskaalal peetakse IRLi paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas [1] sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi.

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isamaa ja Res Publica Liidu alguspunkt on 1989. aastas, kui patriootlikult ja demokraatlikult meelestatud noored haritlased lõid ühenduse Res Publica. Sellele eelnevalt, 1988. aastal lõid iseseisvusmeelsed inimesed Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning demokraatia ja turumajanduse eest seisjad kaks kristlik-demokraatlikku ühendust. Need ja mitmed teised rühmitused lõid aluse 1992. aastal valimised võitnud valimisliidule Isamaa ning 1995. a moodustatud erakonnale Isamaaliit. Ühendus Res Publica kandis 2002. aastal veel ühe vilja – erakonna Ühendus Vabariigi Eest Res Publica.

Isamaa ja Res Publica Liiduks on iseseisvuse taastanud Eesti lähiajaloos liitunud või liidetud paarkümmend paremtsentristlikku, konservatiivset või kristlik-demokraatlikku poliitilist liikumist, erakonda või ühendust.

EDPEesti Demokraatlik Partei. Sai alguse Sinise Erakonna nime all 1994, aastal 2000 nimetati ümber EDP-ks, mais 2006 otsustas liituda Isamaaliiduga (liikmed said üle minna isikliku avalduse alusel, mitte in corpore).

EKDEEesti Kristlik-Demokraatlik Erakond. Loodi 24. juulil 1988, tegevus lõppes novembris 1992, mil moodustas koos veel kolme erakonnaga RKE Isamaa. Esimees oli Aivar Kala, tänaseni on kunagistest EKDE liikmetest poliitikasse jäänud nt Toivo Jürgenson ning Andrus Villem.

EKDLEesti Kristlik-Demokraatlik Liit. Loodi 29. augustil 1989, tegevus lõppes novembris 1992 Isamaa asutamisega. EKDL võttis oma tegevuses malli Saksa sõsarerakondadelt ning kuulus Kristlik-Demokraatlikku Internatsionaali. Erakonna esimees oli Illar Hallaste, liikmetest on tänaseni poliitikas konservatiivid Mart Laar ja Trivimi Velliste, aga ka näiteks sotsiaaldemokraat Vootele Hansen.

EKREEesti Konservatiivne Rahvaerakond. Loodi 9. juunil 1990, tegevus lõppes novembris 1992 Isamaa asutamisega. Oli kristluse suhtes skeptiline, toetus maausule. Esimees oli Enn Tarto, tollastest liikmetest on tänaseks poliitikasse jäänud nt Kaido Kama.

RRahvaerakond. Moodustus aprillis 1998, mil liitusid 1994 Isamaast eraldunud Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond ning Eesti Talurahva Erakond. Hiljem liitus Mõõdukatega. Esimees Toomas Hendrik Ilves.

EREEEesti Rahvuslik Eduerakond, eraldus sügisel 1993 ERSP-st, juht Ants Erm. Tegevus lõppes 1999. aastaks.

ERSPEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Loodi 20. augustil 1988. Esimeheks sai erakonna loomise eestvedaja Lagle Parek, tuumiku moodustasid aktiivsed teisitimõtlejad, kes olid juba aastakümneid Nõukogude võimuga avalikus opositsioonis püsinud, aasta varem Hirvepargi miitingu korraldanud ning kuulusid MRP-AEG-sse. ERSP põhikiri ja ülesehitus said teenäitajaks vast kõigile hilisematele erakondadele. Tegevus lõppes 2. detsembril 1995, mil ERSP moodustas koos Isamaaga Isamaaliidu. Tänastest poliitikutest kuulusid ERSP-sse Tunne Kelam, Avo Üprus, Jüri Adams, Jaanus Raidal.

IsamaaRahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE, EKRE, EKDL ja VKE. Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimees. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit.

IsamaaliitErakond Isamaaliit. Moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999–2001. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit.

KKKonservatiivide Klubi. Sügisel 1999 loodud äärmuskonservatiivsete vaadetega ühendus, juht Mart Helme. 2002 ühines Põllumeeste Koguga, nii sündis Rahvuslik Konservatiivne Partei - Põllumeeste Kogu.

MRP-AEGMolotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 15. augustil 1987 Lagle Pareki eestvedamisel loodud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamine ning seeläbi Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kinnitamine. 23. augustil 1987 korraldas Hirvepargi miitingu, mis kujunes laulva revolutsiooni üheks avalöögiks. MRP-AEG tuumik moodustas augustis 1988 ERSP.

Res Publica – seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on eri aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi; Juhan Parts oli peaminister 2003–2005. 4. juunil 2006 otsustas erakonna üldkogu moodustada koos Isamaaliiduga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit.

RKLRahvuslaste Keskliit, 1993 sügisel ERSP-st eraldunud rahvuslaste grupp. Lõpetas tegevuse 1999. aastaks. RKL nimekirjas kandideerisid nt Tiit Madisson ja Vello Leito.

RKP-PKRahvuslik Konservatiivne Partei - Põllumeeste Kogu. Sellel kujul sündis 2002 (juht Mart Helme), kuid alguse sai 1992 Põllumeeste Koguna. Kevadel 2006 otsustas ühineda Isamaaliiduga (liikmed läksid üle isikliku avalduse alusel).

Sinine Erakond – 29. novembril 1994 loodud ning peamiselt kultuuriintelligentsi huvide väljendamisele keskendunud erakond, juht Jaan Laas. Aastal 2000 nimetati ümber Eesti Demokraatlikuks Parteiks, mis 2006 ühines Isamaaliiduga[viide?].

TEETuleviku Eesti Erakond. Eraldus sügisel 1993 ERSP-st, juht Jaanus Raidal. 1999 muutus Eesti Iseseisvusparteiks, mis vähemalt formaalselt on praeguseni olemas.

WVabariiklaste Koonderakond. Loodi 22. septembril 1990, tuumiku moodustasid ühenduse Res Publica ning Eesti Töökollektiivide Liidu juhid. Esimees oli Leo Starkov. Liikmete hulka kuulusid tänased IRL-i poliitikud Mart Nutt ja Jüri Luik, aga ka Ülo Nugis, praegu sotside hulka kuuluv Indrek Kannik jt.

VKEVabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond. Eraldus Isamaast septembris 1994. Aprillis 1998 liitus koos Eesti Talurahva Erakonnaga Eesti Rahvaerakonnaks (esimees Toomas Hendrik Ilves), mis 1999 lõpus liitus Mõõdukatega, kellest tänaseks on saanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Ühendus Res Publica – konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 17. augustil 1989. Nii Res Publica kui ka Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühinemiskavatsusest teatati 4. aprillil 2006. Algselt väljapakutud nimi oli Erakond Eesti Eest. Ühinemise kiitsid 4. juunil 2006 heaks mõlema erakonna üldkogud. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006.

25. oktoobril 2006 allkirjastasid veel omavahel ametlikult liitumata Isamaaliit ja Res Publica ühinemislepingu erakonnaga Põllumeeste Kogu.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimeseks tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Oktoobris 2006 süüdistas Res Publica esitatud kandidaat Jaak Aaviksoo Isamaaliitu surve avaldamises Mart Laarile peaministrikandidaadi koha tagamiseks ja Res Publica huvide eiramises ühenderakonna juhtimisel. Kompromissina otsustas Jaak Aaviksoo oma kandidatuuri taandada ja Isamaaliit kohustus omalt poolt järgima ühinemislepingu ning ühenderakonna põhikirja tingimusi. 21. oktoobril 2006 kinnitas ühenderakonna volikogu Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks.

2007. aasta riigikogu valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

IRL kulutas valimiskampaaniaks 19,7 miljonit krooni, sealhulgas

  • telereklaamile 5,2 miljonit krooni
  • raadioreklaamile 0,8 miljonit krooni
  • ajalehe- ja ajakirjareklaamile 1,8 miljonit krooni
  • reklaamtrükistele 6 miljonit krooni
  • muudeks kuludeks 6 miljonit krooni

2007. aasta Riigikogu valimistel kogus erakond 98 203 häält ehk 17,9 protsendi valijate toetuse. See tähendas parteile 19 kohta Riigikogus. Võrreldes Isamaaliidu ja Res Publica tulemustega 2003. aasta Riigikogu valimistel kaotati kokku 16 kohta, seda peamiselt Res Publica tugevalt kahanenud populaarsuse tõttu.

2011. aasta riigikogu valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

IRL omandas Eesti 101-liikmelises Riigikogus 23 mandaati. Mandaadi said: Mart Laar, Juhan Parts, Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu, Tõnis Lukas, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Ene Ergma, Jaak Aaviksoo, Marko Pomerants, Aivar Kokk, Annely Akkermann, Margus Tsahkna, Priit Sibul, Tõnis Palts, Toomas Tõniste, Andres Herkel, Erki Nool, Siim Valmar Kiisler, Sven Sester, Kaia Iva, Reet Roos, Indrek Raudne.

Riigikogu IRLi fraktsioonist arvati välja 2011. aasta lõpus Indrek Raudne.

2012. aasta lõpus lahkus Riigikogu IRLi fraktsioonist Tõnis Lukas, 2013. aasta juunis Mart Laar ning 2013. aasta detsembris lahkus Riigikogu IRLi fraktsioonist Andres Herkel. 2014. aasta jaanuarist kuni juunini asendas Riigikogu IRLi fraktsioonis Reet Roosi Lauri Vahtre. 2014. aasta seisuga kuuluvad Riigikogu IRLi fraktsiooni: Kaia Iva, Andres Jalak, Toomas Tõniste, Aivar Kokk, Andrus Saare, Annely Akkermann, Ene Ergma, Erki Nool, Juku-Kalle Raid, Kaja Kreisman, Liisa-Ly Pakosta, Margus Tsahkna, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Laurson, Priit Sibul, Lauri Vahtre, Siim Kabrits, Sven Sester, Tõnis Palts, Ülo Tulik.

Erakonna juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erakonna kõrgeim otsustusorgan on Suurkogu.

Erakonna suurkogul 26. mail 2007 valiti 986 poolthäälega erakonna esimeheks sellele ametikohale ainsana kandideerinud Mart Laar, kes valiti ainsa kandidaadina ametisse tagasi 2009. aasta suurkogul.

2011. aastal teatas Mart Laar kirjas erakonnakaaslastele, et ei kandideeri 2012. aasta jaanuaris toimuva IRL-i suurkogul tagasi erakonna esimeheks.[2]

28. jaanuaril 2012 toimunud uue erakonna esimehe valimistel osalesid Liisa Pakosta, Andres Herkel ja Urmas Reinsalu. Uueks erakonna esimeheks valiti Urmas Reinsalu. IRLi aseesimeheks said Ene Ergma, Juhan Parts ning Tõnis Lukas. Alates 2012 lõpust on Tõnis Lukase asemel aseesimeheks Margus Tsahkna.

Ülejäänud IRLi eestseisuse liikmed on Tunne Kelam, Liisa Pakosta, Priit Sibul, Siim Kiisler, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Erki Nool, Sven Sester, Tõnis Palts, Toomas Tõniste, Andrus Saare, Annely Akkermann, Andres Kõiv, Madis Kübar, Kaia Iva ja Eerik-Niiles Kross.

IRL peasekretärid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]