Ateroskleroos

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib haigusest; ajakirja kohta vaata artiklit Atherosclerosis (ajakiri)

Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina atherosclerosis) on selgroogsetel loomadel esinev krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame-veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund. Ateroskleroosi vaadeldakse protsessina, millele on iseloomulik aterosklerootiliste muutuste (naast) tekkimine arteriseinte sise- ja keskkestale kuhjuvate kolesterooliladestuste näol.

Ateroskleroosi täpseid põhjuseid seni ajal ei teata. Levinuimad kontseptsioonid on vanadus, loomarasva rohke dieet, perekondlikud rasvaainevahetushaigused, krooniline põletik ja ka autoimmuunhaigus.

Ateroskleroos on arenenud maades surmapõhjustest esikohal.[1]

Südame isheemiatõbi on üks ateroskleroosi avaldumisvorm.

Ateroskleroos on arterioskleroosi üks vormidest.

Avaldub see alguses silelihaskoe rakkude hüperplaasia või hüpertroofiana ja maatriks-proteiinide (ingl matrix-proteins) kuhjumisega suurte ja keskmiste arterite intimas ehk sisekestas ( ühe endoteeliraku paksune kiht).[2] Sisekesta tekkivad kaltsiumist, rasvainest (nagu näiteks kolesterool ja triglütseriidid), fibriinist, lihasrakkudest ja sidekoest paksendid. Paksendid võivad hiljem sidekoestuda ja lubjastuda ning selle tagajärjel võivad arterid aheneda ja rabedaks muutuda ning vereringlust takistada ja see omakorda võib vererõhku tõsta.[3]

Ateroskleroos kahjustab kõige sagedamini aorti, pärgartereid, peaaju veresooni ja seda peetakse müokardi infarktide ja insultide levinuimaks põhjustajaks. Lisaks võivad patoloogilised muutused toimuda ka peensoolekinnisti ja kõhunäärme veresoonkonnas.[4]

William C. Robertsi arvates on ateroskleroos valdavalt herbivoorsete loomade haiguslik seisund, kuna koertel, kassidel, tiigritel ja lõvidel pole õnnestunud ateroskleroosi indutseerida. Kilpnäärme eemaldamise järel tekivad ka neil arterites aterosklerootilised muutused.[5]

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riskifaktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ateroskleroosi levinuimad ja tõenäolised riskifaktorid liigitatakse kaheks:

  • mittemõjutatavad riskitegurid – meessugu, rass, vanus, perekondlikud südamehaigused, perekondlikud lipiidide ainevahuse häired.
  • mõjutatavad riskitegurid – hüperkolesteroleemia, arteriaalne hüpertensioon, suitsetamine, suhkurtõbi.

Vähem olulisteks või ebaselgeteks peetakse vitamiinivaegust, liigsöömist (rasvumine)[6][7][8], vähest liikuvust, postmenopausaalset östrogeenide defitsiiti, süsivesikurikast dieeti, kolesteroolirikast ning puu-, juur- ja teraviljavaest toitu, Chlamydia pneumonia infektsiooni.[9]

Ka häired lümfoid(-immuun)süsteemi töös.

Ateroskleroosi riskifaktoriteks peetakse epidemioloogiliste uuringute alusel madalat HDL-kolesterooli taset.

Ateroskleroosi perekondlieks riskifaktoriteks on:

  • kaasasündinud anormaalne apoA metabolism
  • kaasasündinud apoB sünteesi täielik puudumine
  • kaasasündinud apoE isovormide düsbalanss võo ehitusdefektid
  • kaasasündinud häired LDL-retseptorite sünteesis, talitluses, "valmimises" (retseptorite täielik puudumine või ka väga madal afiinsus jt)
  • perekondlik hüperkolesteroleemia
  • kaasasündinud LPL ja/või tema aktivaatori apoC-2 puudus/osaline defitsiit

[10]

  • rasvaainevahetushaigus, millest tingituna kuhjub kolesterool vereringes ja arterite seintes ning arter hakkab ahenema.

Tekkemehhanismi kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgenenud LDL-kolesterooli tase võib organismis, ebasoodsates tingimustes (arteri sisemine kiht on eelnevalt kahjustada saanud) arterite seinte sisekihi ehk endoteeli alla ladestuda, kus hakkavad moodustuma rasvajutid. Lipiidseid vööte ja plekke võib kohata juba 6-kuuste väikelaste ja 50% 10-aastate koolilaste mõningate veresoonte siseseintel.[11] Rasvajuttide levik kutsub omakorda esile monotsüütide ja T-lümfotsüütide kogunemise ja nende aktiveerumise nimetatud piirkonnas. Aktiveerunud monotsüüdid muutuvad makrofaagideks ja hakkavad komplekteerima tsütokiine, vabu radikaale ja proteolüütilisi ensüüme. Lisaks eeltooduile, esinevad ateroskleroosi 'naastudes' autoantigeenid, autoantikehad, B-lümfotsüüdid, loomulikud tappurrakud, koesobivusantigeenid, jne.[12] HDL-kolesterooli osakesed aga vabastavad makrofaagidest taas kolesterooli ja juhivad vereringesse.[13]

Põhjustajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arterite põletikulisi protsesse võivad põhjustada ka mitmed bakterid ja viirused (näit Herpes simplex-viirus). Mitmed epidemioloogilised uuringud seostavad ateroskleroosi teket ka bakteri Helicobacter pylori infektsiooniga.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aterosklerootilisi muutusi võib esineda erinevates elundites ja kudedes, nii südame, peaaju, käte, jalgade ja neerude arterites põhjustades vastavas elundis kliinilisi nähtusid:

  • südame pärgarteri kahjustuse korral võib välja areneda südame pärgarterite ateroskleroos;
  • ajuarteri kahjustuse korral peaaju arterite ateroskleroos (isheemiatõbi);
  • neeruarterite kahjustuse korral võib hakata arenema hüpertooniatõbi ja neeruarterite ateroskleroos;
  • niude- või reie veresoonte kahjustuse korral võib tekkida jäsemearterite ateroskleroos.[14]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aterosklerootilisi muutusi klassifitseeritakse käesoleval ajal naastude ulatuse ja tugevuse ning 'puhkemise' ja muude näitajate alusel tüüpideks I kuni VI.[15]

Aterosklerootiliste kahjustuse järgud[16][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • prelipiidne järk;
  • lipoidoosijärk;
  • fibroosijärk;
  • ateromatoosijärk;
  • kaltsinoosijärk;
  • tüsistuste järk.

Aterosklerootilises veresoones võib üheaegselt esineda mitmele järhule omaseid muutusi.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ateroskleroosi ravi, nagu täpseid tekkepõhjuseidki, seni ei tunta. Ateroskleroos võib sõltuvalt veresoone sulgumise kohast arteris, põhjustada kas insulti, gangreeni, akuutset müokardi infarkti või seniilse dementsuse ilminguid.[17]

Ateroskleroosi diagnoosi kinnitamise korral võivad arstid aterosklerootilisele patsiendile määrata elukestva tabletiravi statiinidega.

Alternatiivravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koos tavapäraste ravimitega võidakse aterosklerootilisele patsiendile soovitada ka alternatiivseid ravimeetodeid nagu meditatsioon ja toidulisandeid nagu küüslauk, E-vitamiin, viirpuu (viljad, lehed, õied), koensüüm Q10 (CoQ10) (ubikinoonid), oomega-3-rasvhapped (kalamaksaõli), fütosteroolid, ja kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, B-vitamiine, C-vitamiini sisaldavaid vitamiinipreparaate.[18]

India nonipuu lehtedes (Morindae citrifoliae folium) leiduva prokseroniiniga seostatakse ateroskleroosi vähenemist.[19]

Loommudelid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Biomeditsiini uuringutes kasutatakse ateroskleroosi-loommudeli (biotest) loomadena tihti jäneseid.[20]

Ühe laborijänestega läbiviidud uuringu tulemused, nende toidusedelit modifitseeriti linaseemnetest eraldatud lignaanid (ingl lignan complex), võivad indikeerida lignaani rolli ateroskleroosi ennetamisel laborijänestel.[21]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1755 pakkus Albrecht von Haller välja termini atheroma kirjeldamaks degeneratiivseid muutusi arterite seintes;
  • 1815 avaldas Briti kirurg teose "Treatise on the Diseases of Arteries and Veins", kus väitis, et arterite aterosklerootiliste muutuste põhjuseks on põletik;[22]
  • 1858. aastal kirjeldas Rudolf Virchow teoses "Die Cellularpathologie in ihrer Begründung auf physiologische und pathologische Gewebelehre" põletikulisi muutusi aterosklerootiliste soonte seintes.[23][24]
  • 1908. aastal avaldas Ignatowski, Aleksander C. uurimuse "Influence of animal food on the organism of rabbits.", mille käigus tekitati jänestel loomse toidu söötmisega eksperimentaalne ateroskleroos, tõestamaks seisundi seotust toiduga.[25]
  • ...

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 89, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  2. Qingbo Xu, Mouse Models of Arteriosclerosis. From Arterial Injuries to Vascular Grafts, Am J Pathol. Jul 2004; 165(1): 1–10. doi: 10.1016/S0002-9440(10)63270-1, PMCID: PMC2216680, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  3. "Meditsiinisõnastik". Tallinn: Medicina, 2004, lk 81.
  4. Kroom 2007: 16
  5. William C. Roberts, Twenty questions on atherosclerosis, Proc (Bayl Univ Med Cent). Apr 2000; 13(2): 139–143, PMCID: PMC1312295, veebiversioon (vaadatud 29.04.2014) (inglise keeles)
  6. Kroom 2007: 19
  7. J.G.G. Ledingham, D.A.Warrell, Sir D.Weatherall, "Concise Oxford Textbook of Medicine", lk 49, 2000, Oxford University Press
  8. Kroom 2007: 19
  9. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 238, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  10. "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, lk 296, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  11. Kroom 2007: 17
  12. Heiko Methe ja Michael Weis, Atherogenesis and inflammation—was Virchow right?, Nephrol. Dial. Transplant. (2007) 22 (7): 1823-1827., 16.aprill 2007, doi: 10.1093/ndt/gfm112, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  13. "Südamehaigused". Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa, toimetanud Piibe Kohava, AS Medicina, lk 192, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3.
  14. Kroom 2007: 18
  15. Herbert C. Stary, A. Bleakley Chandler, Robert E. Dinsmore, Valentin Fuster, Seymour Glagov, William Insull Jr, Michael E. Rosenfeld, Colin J. Schwartz, William D. Wagner, Robert W. Wissler, http://circ.ahajournals.org/content/92/5/1355.full A Definition of Advanced Types of Atherosclerotic Lesions and a Histological Classification of Atherosclerosis, A Report From the Committee on Vascular Lesions of the Council on Arteriosclerosis, American Heart Association, Circulation.1995; 92: 1355-1374, doi: 10.1161/​01.CIR.92.5.1355, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  16. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 239, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  17. "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, lk 296, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  18. "Professional Guide to Diseases", lk 1390, 9. trükk, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9
  19. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 579,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  20. Ismene A Dontas, Katerina A Marinou, Dimitrios Iliopoulos, Nektaria Tsantila, George Agrogiannis, Apostolos Papalois ja Theodore Karatzas, Changes of blood biochemistry in the rabbit animal model in atherosclerosis research; a time- or stress-effect, Lipids Health Dis. 2011; 10: 139, 14, august 2011. doi: 10.1186/1476-511X-10-139, PMCID: PMC3163193, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  21. Prasad K., Hypocholesterolemic and antiatherosclerotic effect of flax lignan complex isolated from flaxseed. Lühikokkuvõte, Atherosclerosis. 2005 Apr;179(2):269-75. Epub 26. jaanuar 2005,veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  22. Alain Tedgui, Ziad Mallat, Cytokines in Atherosclerosis: Pathogenic and Regulatory Pathways, Physiological Reviews, 1 Aprill 2006, Vol. 86no. 515-581, DOI:10.1152/physrev.00024.2005, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  23. Heiko Methe ja Michael Weis, Atherogenesis and inflammation—was Virchow right?, Nephrol. Dial. Transplant. (2007) 22 (7): 1823-1827., 16.aprill 2007, doi: 10.1093/ndt/gfm112, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  24. Virchow, Rudolf, Die Cellularpathologie in ihrer Begründung auf physiologische und pathologische Gewebelehre (1858) XVI Loeng, lk 320, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (saksa keeles)
  25. DAVID KRITCHEVSKY, Dietary Protein, Cholesterol and Atherosclerosis: A Review of the Early History,0022-3166/95 S3.00 ©1995 American Institute of Nutrition, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kroom, G. (koostaja), 2007. "Ateroskleroos: tsiviliseeritud maailma haigus.", Odamees, 2007, ISBN 978 9949 432 19 6

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]